Raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
** [[Jorge Luis Borges|J. L. Borges]], "Paabeli raamatukogu". Rmt: "Hargnevate teede aed", tõlkinud Ott Ojamaa, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6, lk 62
 
* Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad [[ruum]]i, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud [[M. Escher]] mõnel halval päeval, ja millel on rohkem treppe kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: [[teadmine]]=[[jõud]]=[[energia]]=[[aine]]=[[mass]]; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti [[must auk]], mis oskab lugeda.
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum
 
26. rida:
** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/311204/rahvusraamatukogu-avas-lasteala "Rahvusraamatukogu avas lasteala"] ERR, 22.03.2016
 
* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka "arhiivideks" kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui "raamatukogu" [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud "sisu" ühtlasi ka kellegi "omand". (lk 114-115)
* Nüüd, kus tehnoloogia lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda seadus. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste eesmärk on toetada kultuuri levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse mootor. Autoriõigusest on kujunenud pidur. (lk 213)
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.