Ruum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * Kassid on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist s...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
*
** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020
* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui [[mõte]], mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja ruum distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
* Selle [[näidend]]i kangelased on [[mehed]], keda me kohtame kesest närvesöövat [[öö]]d [[sünnitusmaja]]s. Nad ootavad oma laste
** [[Jevgeni Griškovetš]] oma näidendi "Kaalud" kohta (tlk Sven Karja)
* Tõsi on see, et isegi tavaliste
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum
*
** [[Aleksandr Grin]], "Lainetel tõttaja" (tlk M. Käbrik)
19. rida:
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)
* Kas ajad ei ole siis korrastatud niimoodi, nagu on korrastatud ruumid? Ometi on [[aeg]] ja ruum ju kaksikud, ühe ema, ühe
* Me näeme, kuidas Päikese ümber moodustuvad lihtsate, kaunite ja suurepäraste reeglite järgi planeedid, mis liiguvad reipalt ning väsimatult ümber oma telje ja nende ühise keskpunkti ruumides, mis on proportsioonis nende suuruse ning tihedusega; samuti seda, kuidas nendesamade seaduste järgi moodustuvad mõne ümber neist kuud, mida planeetide külgetõmbejõud paigal hoiab. Pole ülevamat pilti kui see ettekujutus suurest universumist; ja inimaru ei ole ehk kunagi riskinud ette võtta pikemat lendu ning seda osalt ka õnnelikult lõpule viinud, kui siis, kui ''Koperniku'', ''Kepleri'', ''Newtoni'', ''Huygensi'' ja ''Kanti'' peades sündisid planeetide tekke ning liikumise lihtsad, igavesed ja täiuslikud seadused. (esimene raamat, lk 23-24)
* Iseendaga kõiges rahulduvale loodusele on liivatera niisama väärtuslik kui mõõtmatu tervik. Loodus pani paika ruumi ja olemise punktid, kus pidid tekkima maailmad, ning igas neist punktidest on ta oma lahutamatu võimu, tarkuse ja headuse küllusega nii terviklikult osaline, nagu ei oleks mingeid teisi tekkimise punkte, teisi maailma-aatomeid olemaski. (esimene raamat, lk 24)
|