Käimla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
 
* Kui ma siiski ukse avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine aas. Marmorpinkidel piki seina istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid augud sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80-81
 
* Kuna kemmerg sisenes [[eesti kultuur]]i üsna hiljuti, valitseb teatav peataolek, kuhu selline veider [[objekt]] paigutada. Teda võib leida peaaegu kõikjalt: on majapidamisi, kus keset õue seisev käimla varjutab oma pompöössusega kõik teised hooned, ta võib asuda [[maja]] eeskojas, mõne kõrvalhoone räästa all, [[saun]]a taga, [[mets]]a servas, aianurgas - ühesõnaga, kus iganes. /---/
82. rida:
:"Ära muretse," lisas ta. "Ta on sellega juba üsna harjunud." (lk 88)
* [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999
 
 
* "Tagasihoovav tualett?"
92. rida ⟶ 93. rida:
:Ausalt öelda, ei tahtnud peldikutest alustada, aga jutt läheb ise lahti ja kunagi ei tea, mis koha pealt. Antagu andeks.
* [[Olev Remsu]], "Valge ja must (La Puertas, Andides)", Vikerkaar 3/1998, lk 2
 
 
* '''KEMPS.''' Kemps on kõige väiksem ruum terves korteris, aga ega ta sellepärast veel kõige üksildasem pole. Alailma kostab kempsu poolt vee kohinat: keegi on kempsus ja tõmbab vett. Kempsu kasutavad kõik, aga juttu tehakse tast vähe. Kempsu nimegi pole viisakas suhu võtta. Kemmerg ja peldik kõlavad küll veel hullemini. Kõige peenem oleks öelda tualett, aga kuidas sa ütled. Ehk ongi viga selles, et kempsule pole päris õiget nime leitud. Kui see kord välja mõeldakse, võib ehk kempsustki sama vabalt rääkida kui vannitoast või köögist. Ega kempsul pole teiste ruumide ees häbeneda miskit.
* [[Tiia Toomet]], "Kodused asjad", Tallinn: Eesti Raamat, 1987
 
==Ebakindel atributsioon==