Moby Dick: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Laske kõige [[hajameelsus|hajameelsemal]] [[inimene|inimesel]] sügavasti mõtteisse vajuda, tõstke ta püsti, pange tema [[jalg|jalad]] liikuma ja ta viib teid eksimatult [[vesi|vee]] juurde, kui kogu ümbruskonnas üldse vett leidub. Kui te Ameerika Suures [[kõrb]]es peaksite kunagi janu kannatama, proovige seda eksperimenti - loodetavasti juhtub teie karavanis olema ka mõni professor-[[metafüüsika|metafüüsik]]. Jah, igaüks teab, et mõtiskelu ja vesi on teineteisega igavesti paari pandud. (lk 25)
* Kuid rikas [[mees]] ise? Ka tema elab nagu [[tsaar]] [[jää]]ks külmunud ohetest lossis ja joob karskusseltsi esimehena ainult vaestelaste leigeid [[pisar]]aid. (lk 33)
* Siin
* Queequeg oli pärit kaugel
[[Pilt:Queequeg.JPG|pisi|Queequeg oma harpuuniga. I. W. Taberi illustratsioon 1902. aasta väljaandele]]
* Kuid see [vaalaliste klassifitseerimine] on ränkraske ülesanne, raskem kui ühegi kirjasorteerija [[töö]] postkontoris. Tungida pimesi nende järel alla merepõhja, sorida käsikaudu maailma määratlematuis
* Mõrvarvaala ei püüta ja ma ei ole kuulnud, missugune ta [[rasv]] on. Talle antud [[nimi|nimele]] võidakse ju vastu vaielda, sest selle mereeluka kohta puuduvad usaldatavad andmed. Ent meie kõik oleme nii maal kui ka [[meri|merel]] mõrvarid, [[Napoleon Bonaparte|Bonaparte]]'id ja [[hai]]d kaasa arvatud. (lk 169)
* Ma jätan järele [[valge]] segase joome; kahvatu vesi, kahvatud palged, ükskõik, kus ma ka seilan. [[Laev]]a kõrvale kerkivad kurjakuulutavad lainemäed, et mu jälgi enda alla matta; matku, kuid mina lähen enne läbi. (lk 196, Ahabi monoloog)
* Et oma
* Sest isegi ülistatud [[ristirüütlid]] ei saanud [[keskaeg|keskajal]] püha haua eest võitlemiseks kaht tuhandet miili maha käidud, ilma et nad
* Sirget paratamatuselõime on võimatu lõppsuunast kõrvale kallutada, iga liikumine edasi-tagasi ainult katsub seda teha; [[vaba tahe]] võib oma süstikut volipärast paika pandud nööride vahel liigutada; ja kuigi [[juhus]]e tegevusvabadus on [[paratamatus]]e sirgjoonte vahel piiratud, kuigi ta külgsuunalist liikumist juhib vaba tahe, kuigi need mõlemad teda käsutavad, valitseb vahetevahel ka juhus ja tema anda jääb viimane otsustav hoop. (lk 245)
* Aga need
* Võib näida imelik, et just meremehed on need, kes armastavad jännata oma viimse tahte ja [[testament]]idega, kuid nii see on, maailmas ei ole ühtki inimest, kellele see meelelahutus veel südamelähedasem oleks. (lk 259)
[[Pilt:Rotated_De_l%27histoire_naturelle_des_cétacés_(...)Cuvier_Frédéric_bpt6k9651093m_49.jpg|pisi|"Punktipanija au kõigile neile soperdistele aga jääb õpetatud Frédérick Cuvier'le, kuulsa paruni vennale. Aastal 1836 avaldas ta "Loodusloo vaaladest", kus ta esitab [[pilt|pildi]], mis pidavat kujutama spermatseedivaala. Enne kui seda pilti ükskõik missugusele nantucketlasele näitate, on mõistlik hoolitseda selle eest, et te Nantucketist viivitamatult kaduda saaksite. Ühesõnaga, Frédérick Cuvier' spermatseedivaal pole mingi spermatseedivaal, vaid pudel[[kõrvits]]." (ptk 55. "Hirmuäratavad pildid vaaladest"). Kriitilise hinnangu osaliseks saanud illustratsioon Cuvier' teosest.]]
* Vaadake Goldsmithi populaarset
[[Pilt:Attacking_the_Right_Whale,_by_Ambroise_Louis_Garneray,_c._1835,_oil_on_canvas_-_Peabody_Essex_Museum_-_Salem,_MA_-_DSC05305.jpg|pisi|"Paksumokaline leviaatan aga tormab sügavas vees edasi, jättes [[saba]] taha tonnide viisi valget keerlevat vahtu, pannes kerge [[paat|paadi]] otsekui ookeaniauriku vesiratta lähedusse sattunud skifi veevoogudes kiikuma." (Ptk 56. "Tõepärasemaid pilte vaaladest ja tõetruid pilte vaalapüügist". Melville kirjeldab Garnery (tegelikult Ambroise Louis Garneray) maali järgi tehtud gravüüri.)]]
* Kõik inimesed on [[elu]]s harpuuniliinidesse mässitud. Kõik on sündinud, poomisnöör kaelas, aga ainult siis, kui [[surm]] neid kiiresti ning ootamatult kutsub, saavad surelikud aru elu surnuksvaikitud, salakavalaist, alati varitsevaist ohtudest. Ja kui sa oled [[filosoof]], ei tunne sa ka püügipaadis rohkem [[hirm]]u kui [[kodu]]s kamina ees, kus su kõrval ei seisa mitte harpuun, vaid tavaline ahjuroop. (lk 316)
* "Pequodi" leiparda taga, mitte kaugemal kui nelikümmend sülda, õõtsus vees hiiglaslik spermatseedivaal nagu kummuli keeratud fregati kere, tema lai läikivsile eebenselg kiiskas päikesekiirtes otsekui [[peegel]]. Laisalt laineorus õõtsudes ja aeg-ajalt auru pursates nägi ta välja nagu kehakas [[väikekodanlane|pürjel]], kes pärast lõunat päikese paistel [[piip]]u suitsetab. (lk 317)
* [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] “Eks te ole kõik [[hai]]d ja loomu poolest väga aplad, kuid ma ütlen teile, vennad mereloomakesed, et aplus… no miks te sindrinahad jälle
* Nahavõtmiseks tekile hiivatud surnud hai oleks peaaegu vaese Queequegi [[käsi|käe]] otsast hammustanud, kui ta korjuse mõrtsukalõugu kokku katsus suruda. “Queequegil ükstapuha, misuke jumal hai teinud,” ütles ta, valu pärast kätt üles-alla vibutades, “kas Fidži jumal või Nantucketi jumal, aga see jumal, kes hai teinud, on kindlasti neetud indiaan.” (lk 336)
* Oo [[inimene]]! Imetle ja püüa vaalasarnaseks saada! Jää sinagi
* Pingne ängistav hääletus sirutas kõiksust haarava kollase
* Sest kui te ei tunnusta vaala, jääte [[tõde|Tõesse]] puutuvais küsimustes vaid sentimentaalseks provintslaseks. Sest puhas Tõde on niisugune asi, millele suudavad näkku vaadata ainult hiidsalamandrid, sellepärast jätkem rahule tähtsusetud provintslased. On ju teada, mis juhtus ujeda noorukiga, kes Saisis kardetava jumalanna
* Arvestades leviaatani negatiivseid iseloomujooni, aga ka tema tohutut kogu ja [[jõud]]u, võite endale hõlpsasti luua üsna tõepärase, ehkki mitte just eriti rõõmustava pildi sellest, kuidas näeb välja ülim [[võim]]. (lk 382)
* Ja ma olen veendunud, et iga kaaluka ning sügava olendi [[pea]] kohale - olgu see siis [[Platon]], Pyrrhos, Kurat, Jupiter, [[Dante Alighieri|Dante]] või keegi teine nendetaoline - kerkib sügavate mõttemõlgutuste aegu alati mingi vaevutabatav aurang. Kord, kui seadsin kokku üht väikest traktaati [[igavik]]ust, asetasin [[uudishimu]] ajel enda ette lauale peegli; ja varsti näitas see kummaliselt virvendavat, siuglevat lainetust minu pea kohal. (lk 407)
* Sabaliputamine on nii inimese kui [[kala]] juures alaväärtuslikkuse tunnus. (lk 409)
* Põhjatust sügavusest tõusev hiiglaslik uim näib äkilise liigutusega tahtvat kõrget
[[Pilt:Moby_Dick_p510_illustration.jpg|pisi|Moby Dick. Augustus Burnham Shute'i illustratsioon 1892. aasta väljaandele]]
* Erakvaal, nagu üksindusse tõmbunud leviaatanit tavaliselt nimetatakse, on peaaegu alati vana [[loom]]. Nagu auväärne sammalhabemeline Daniel Boone ei salli ta enda lähedal kedagi peale [[Loodus]]e, selle võtab ta endale naiseks ja see on talle parim [[naine]], kuigi Loodus on tujukas ja jätab nii palju [[saladus]]i enda teada. (lk 427-428)
* Kõige õiglasem inimene oli kannataja ja kõige õiglasem raamat on Saalomoni raamat, [[Koguja raamat]], see on peen taotud nukrusteras. "Kõik on tühi töö". KÕIK. (lk 459)
* [[Tarkus]] on [[needus]] ja see võib su [[hullumeelsus|hulluks]] ajada. Mõne inimese hinges peitub Catskilli [[kotkas]], kes ühteviisi suudab laskuda kõige pimedamaisse
* Kaubalaeval on lambiõli madrusele veel suurem haruldus kui kuninganna [[piim]]. Riietu [[pimedus|pimedas]], [[söömine|söö]] pimedas ja mine pimedas komistades oma viletsasse koisse - niisugune on seal madruse [[saatus]]. Vaalaküti ülesandeks aga on valgusele [[toit]]u otsida ja sellepärast elab ta ka ise valguses. Ta teeb oma magamisasemest Aladdini imelambi ja heidab sinna puhkama, nii et kottpimedal ööl säravad laeva mustavas keres pidulikud tuled. (lk 460)
* Sageli võib kuulda
* Ahoi, Tashtego, Queequeg ja Daggoo, vastake, te paganad: kas annate mulle nii palju verd, et see need terad ära kataks? Hüüdis ta [Ahab] harpuuni pea kohale tõstes.
|