Pesa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Toimeta}} <poem> Hakkas ta pesa tegema. Tegi kuu, tegi kaksi, tegi tüki kolmat kuuda, nädaliku neljat kuuda, viiendiku viiet kuuda. Hakkas ta mune munema. Munes kuu, munes...'
 
Resümee puudub
3. rida:
<poem>
Hakkas ta pesa tegema.
Tegi kuu, tegi kaksi[[kaks]]i,
tegi tüki kolmat[[kolm]]at kuuda,
nädaliku [[neli|neljat]] kuuda,
viiendiku [[viis|viiet]] kuuda.
 
Hakkas ta [[muna|mune]] munema.
Munes kuu, munes kaksi,
munes kuu kolmat kuuda,
33. rida:
 
 
* Tillukese [[kadakas|kadaka]] all aianurgas kulu ja [[sammal|sambla]] sees oli linnu[[pesa]]linnupesa. Väike kuueaastane Anni oli ta praegu üles leidnud ja vahtis nüüd suuril imestavail [[silm]]il [[lind|linnupoegade]] pääle. Ta tahab kummardada ja neid kollasenokalisi saksu ligemalt vaadata. — Ai! — Vaata ette, [[laps]], mina olen majahoidja, sõnas kadakas. — Ah, härra kadakas ja majahoidja, miks sa mind nii valusasti torkad? kaebas Anni. — Ära pane pahaks, väike suhkrusuukene, minu amet nõuab seda — kellega on mul au rääkida? — Mina olen Anni, Liisikese õde, ja tahan linnupesa juurde jutule minna. Eks sa luba seda, kadakaonu? — Häämeelega, kui sa Liisikese õde oled, tema käib tihti meie saksu vaatamas. — Tänan, kadakaisand! — Aga ole sa hästi ettevaatlik, et sa vallatust ei tee. Majaproua [[ööbik|sisask]] ei ole praegu [[kodu]] ja ta nutaks siis, kui tema väikestele keegi haiget teeks. — Küll ma oskan. — Anni pidas lahke kadaka õpetust meeles ja kummardas pää alamale.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/Linnupesa "Linnupesa". Kogutud teosed V-VI]
 
44. rida:
Kaotet.
Tsio-tsio, eo-eo!
Tillo [[peoleo]]!
</poem>
* [[Henrik Visnapuu]], "Näitsik ja päitsik", rmt: [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/vali_ftx.html "Valit värsid"], Kirmus
53. rida:
** [[Gaston Bachelard]], Ruumipoeetika. Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 147
 
* On aeg, et [[kotkas]] pesast välja lendab, sest [[kull]]ide kari on kasvanud liiga suureks.
** [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 15
 
* Kui võiksin [[unustamine|unustada]] kõik ja alustada täiesti uuesti, tühjade [[käsi|kätega]] ja puhta [[süda]]mega? See ongi, mida loodan siin teha. Olla nagu lind taeva all, nagu [[peoleo]]. Või hoopis nagu [[kägu]], kes ei ehita pesa ega hoolitse oma poegade eest...
:Kukku! Kukku! ... See vana rõõmus [[Wales]]i laul, sellest võiks midagi teha ... Laulda nagu lind ... Mul on [[tiivad]]! Ükskõik kas need on mustad[[must]]ad või valged[[valge]]d — ma lendan[[lend]]an!
** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike kooperatiiv, 1966, lk 189
 
 
<poem>
Minu [[isa]] seisab [[maja]] juures
tal on hea [[võlur]]i [[pilk]]
ta loendab [[pääsuke]]sipääsukesi kas kõik jõuavad pärale
[[roheline|tumerohelistelt]] väljadelt
katuseräästa[[katus]]eräästa varju koduse räästa varju
ümarate [[pesa]]depesade rüppe
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Luulet minu isast"
74. rida:
 
<poem>
veel on [[mänd|männilatvades]]
väikeste poiste [[pesa]]dpesad
[[öö]]des [[päev]]ades lõtvades
tuulevarjus on isad
83. rida:
 
 
* [[Kotkas]] kasvatab oma [[poeg]]i varjulises paigas, kõrgetel kaljudel[[kalju]]del, kuni nad suudavad enda eest ise seista. Aga ta peab nad ka turvapaigast välja ajama. Ta raputab pesa, tõukab nad vabasse [[õhk]]u, et nad saaksid oma [[tiib]]u proovida; aga ta lendab kaitsvalt nende all ja hoiab neid haiget saamast. Sama moodi teeb [[Jumal]] oma valitud rahvaga: ta tahab, et see oma "pesast välja läheks", julgelt lendaks ja teaks, et on alati vaid tema poolt kaitstud. Me peame oma [[hirm]]ud ületama, oma [[mugavus]]e selja taha jätma ja tegutsema, sest tänasel [[päev]]al ei pea suurem osa eestlasi end usklikuks.
** [[Franciscus]], [https://opusdei.org/et-ee/document/paavst-franciscuse-koned-ja-jutlus-eestis/ Jutlus Tallinnas 25. septembril 2018, eestindus]
 
* [[Jõulud]] on pyhad päevad, mil yks ajastaeg, yks [[elu]] on lõppemas ja algamas on uus. [[Päike]] on [[pesa]]spesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi [[valgus]]t on siis kõige vähem, on õhus [[õhk|õhusõnn]] õnnee tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, [[loodus]], pöörab ennast valguse, soojuse, [[toit|toidu]] ja elu poole.
** [[Ahto Kaasik]] [http://kultuur.elu.ee/ke470_kalender.htm "Maarahva jõulud"] Kultuur ja Elu, 2002
 
93. rida:
* Oma pesa kuldne pesa.
* Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed?
* [[Vares]] vaagub ise oma pesa üles.
** [[Eesti vanasõnad]]