Hella Wuolijoki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
82. rida:
<poem>
KAUPMEES: Kui päris [[tõde|tõtt]] rääkida - sääl nad on, näljarotid! Määrivad paberit ja kirjutavad oma lorikesi igasugustest Matsidest ja Jukudest ja siis aita neid ja toeta ja kui nad ära kärvavad, siis pannakse neile mälestussambaid. On ikka üks pagana ülekohus. Vaat siin on ikka mehed, kes midagi ka ära teinud. Siin on Andres - tühja taskuga peale hakanud ja - maja nagu loss ja kauplustes sada meest tööl. Ning paar alevit on ta üles ehitanud ja linna kasvatanud. Ja minulgi on iga sõrme jaoks paar maja. Aga jumal teab, kas meile pannakse mingit mälestusmärki? Kes teab, kas keegi täna mõtlebki Andresele kõnet pidada. Aga [[luuletaja]]! Salmikesi kokku ajanud - ja vaata! Hull inimene pealegi, ent teda peab austama.
ADVOKAAT: Eks ta ikka natuke segamini ole maailmas. Rahvas! Rahvas! Rahva hinge tõlgitsenud, rahva ][[süda]]mest kirjutanud, rahvast tõstnud, rahvast kiitnud, rahvas, rahvas! Kes on rahvas? Matsid mätta otsas. Nendest on kirjutamist. Aga meie, kes me midagi teostanud oleme? Kes tõstab meie hinge, kes kõneleb meie sügavustest? Meie oleme need kodanlased ja nemad, matsid ja moonakad - nemad on rahvas ja rahvas on moes. Võtame siis tõsine lonks selle peale, muidu hakkan vihastama.
</poem>
* lk 19