Erinevus lehekülje "Looming" redaktsioonide vahel

Lisatud 107 baiti ,  7 kuu eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: '{{Toimeta}} * Kirjaniku looming meenutab laskmist: võib tabada lugejat pähe, aga võib ka mööda lasta. ** Oliver Wendell Holmes, ** "The Poet at the Breakfa...')
 
 
 
* Kindel on see, et põhimõtteliselt on fiktsioon [[pettus]] — [[reaalsus]], mida ei ole olemas, kuid mis siiski teeskleb, et ta seda on — ja kõik romaanid on [[vale]], mida esitatakse [[tõde|tõe]] pähe, [[looming]], mille veenmisjõud sõltub ainult sellest, kas romaanikirjanik kasutab efektiivselt neid mustkunsti- ja võlutehnikaid, mis sarnanevad tsirkuse[[tsirkus]]e- ja [[teater|teatrimaagide]] omadega. (lk 18)
* Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, [[intuitsioon]], tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i [[võrk|võrgust]]. (lk 92)
** [[Mario Vargas Llosa]], Kirjad noorele romaanikirjanikule. Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht 2011 ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 15/16)
 
* Looming vajab, et omanikel poleks absoluutset kontrolli loodu üle. (lk 118)
* Meie [[ajalugu|ajaloos]] pole kunagi olnud hetke[[hetk]]e, mil sedavõrd vähestel olnuks kontroll sedavõrd suure hulga kultuuri[[kultuur]]i loomise üle. (lk 166)
* Interneti tekitatud [[kaos]]e keskel toimub enneolematu vallutuskäik. Seadust[[Seadus]]t ja tehnoloogiat[[tehnoloogia]]t nihutatakse suunas, mis annab sisuvaldajatele kultuuri üle niisuguse [[võim]]u, nagu neil kunagi varem olnud pole. Sellesse äärmuslusse sumbuvad paljud võimalused uuendusteks ja uueks loominguks. (lk 174)
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.
 
 
* Pinnapealne efekt, nagu kaitseks paljundusõigus [[demokraatia]] tingimustes indiviidide huve ja edendaks nende isiklikku tungi oma "suletud allikast" midagi enneolematut produtseerida, on vaid tegeliku ummiku õhuke kattevari. Sama teed jätkates terendaksid meie ees vaid negatiivsed [[utoopia]]d, mille kõrval XX sajandi palju kirutud totalitarism võib viimaks hakata paistma kaotatud paradiisina[[paradiis]]ina. Intellektuaalne omand on intellektuaalse maa [[surm]] - ta on vaba [[looming]]uloomingu, vaba mõttevahetuse, traditsiooni[[traditsioon]]i vaba edasiandmise surm.
** [[Hasso Krull]] "[https://www.sirp.ee/archive/2003/22.08.03/Sots/sots1-3.html Intellektuaalne maa]" Sirp, 22. august 2003
 
* Loova [[inimene|inimese]] esimene valik peaks olema loomine, mida häirivad võimalikult vähe askeldused [[raha]] ja [[bürokraatia]] vallas. /.../ Mulle tundub see hea märk, kui loojad keskenduvad loomingule ega püri iga hinna eest, s.t hädapärase [[leib|leivapalukese]] pärast kultuuri administreerimisega seotud ametikohtadele.
** [[Kaarel Tarand]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/looja-ei-pea-kaupmehe-slangi-moistma?id=51024200 "Looja ei pea kaupmehe slängi mõistma"], EPL, 19. november 2005, Priit Hõbemäe intervjuu Kaarel Tarandiga
 
 
 
* [[Looming]]uleLoomingule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse [[manifest]]e ja eeskirju, sigitatakse võimustruk­tuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu vabadus ja algupära, eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema [[Jumal]]aga või absoluudiga ja seeläbi tekitama mingeid vastuseid olemasolu [[kõrb]]es, panevad oma toodangu teadlikult müüki vaimuturul, mille mehhanismid ei erine muude maiste turgude[[turg]]ude omast.
** [[Jüri Talvet]], [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014]
 
 
 
* See [[vale]]de kirjapanemine ongi jumala[[jumal]]a teenimine, pidev piht ja [[palve]], inimese ja maailma[[maailm]]a olemise sõnasse püüdmine jumala [[pilk|pilgu]] all, kuigi jumal muidugi ei vaata (inimene ei kannataks seda väljagi, kui vaataks), ta mõtleb hoopis "millelelegi muule, universumitele[[universum]]itele, mida ta veel teha võiks, oma suurele laulule[[laul]]ule, mis ikka on veel laulmata". Kui [[õhtu]] on käes ja hajameelne jumal oma heegeldustöö käest pannud, tuleb tema [[kass]] ja ajab lõngad[[lõng]]ad sassi, jätab inimesele, kirjanikule harutada. See on töö, millesse saab end ainult kaotada, sest ainult nii saab olla päriselt olemas, "kui me enda täiesti ja täiesti kaotame"; ise olles salgame end maha (aga enne enda kaotamist tuleb ''mina'' üles leida, sest muidu pole, mida kaotada; loomiseks, jah, tuleb ikka midagi loovutada).
** [[Vilja Kiisler]], ** [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.
 
 
* Mugandumine on kerge. Vastuhakk ja selle tuumaks olev loomine nõuab alati vaimset ja eetilist pingutust.
* [[Eesti keel]] on olnud võimu keel väga lühikest [[aeg]]a. Aga ta on olnud aastasadu loova vaimu keel, rahvalaulust tänase kirjanduse[[kirjandus]]e ja humanitaariani. Kui eesti keelt ei kasutata enam võimu keelena, ei juhtu mu arvates suuremat midagi. Kui seda ei kasutata vaimu keelena, siis jääb eestluse loomine seisma ja eestlase saatuseks saab vaimne [[surm]] selle sügavamas mõttes.
** [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2740 "Keel, võim ja vaim"]. Universitas Tartuensis, juuli 2020