Piip: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
 
:[Mihkel]:
:Kõik [[maailm]] on mu ümber, kui mu piibuke aurab,
:inimeste [[õnn]] viirab ja mängib mu ees,
:alasti näitab maailma [[ilu]] piibuke mulle,
:kutsub tagasi veel kadunud rõõmu[[rõõm]]u ja head
:...
:[Jaan]:
:Mis siis inimeste õnnest piibuke ütleb?
:[Mihkel]:
:Ta on piibu [[suits]]. Näe, kui ta rõngasse a’ab,
:nüüd ta keerleb ja õitseb, lahkub ja koguneb jälle —
:aga natuke tuult[[tuul]]t — otsas on suits nii kui õnn.
:...
:[Mihkel]:
:Kui on mu piibuke täis,
:küll tast suits siis tõuseb ja keerleb ja mängib mu ümber;
:kui on [[tubakas|tubakal]] ots, otsas on [[sõprus|sõbrad]] kui suits.
:Õigete sõprade kuju oled sa, piibuke, ise —
:õitsegu minul õnn, kurvastus vaevaku mind,
34. rida:
:Selle riistapuu nõuan, ehk müüksin viimase iva;
:andeks! piibuke, mis teadmata laitsin ma sind.
 
 
==Vanasõnad==