Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
74. rida:
* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
* Meil tuleb alati arvestada ning teadvustada oma positsiooni [[vähemus]]ena. Me oleme rahvusena justkui mingi kiisukene, kes on ennast imekombel ära mahutanud suure ree peale, millega sõidetakse. Lähinaabri suurest etnilisest konglomeraadist lahutab meid üksnes õhkõrn poliitiline piir. [[Ajalugu]] on seda korduvalt näidanud ning näitab kardetavasti ka tulevikus. Me peame jälgima ja taotlema, et see asi kultuurilistel, demograafilistel ja hingelistel põhjustel veel rohkem käest ära ei lähe.
** [[Enn Tarvel]], intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb"] Postimees, 1. august 2017
* Eestlane ei armasta nutta, talle on omane kõrvaltpilk. Olulisi asju hoitakse eneses, need ilmuvad pigem [[sarkasm]]i, valusa [[huumor]]i, äraspidiste sõnade vahendusel, [[tõlkija]] jääb siin [[allegooria]]te edasiandmisel hätta. [[Juhan Viiding|Viidingu]] luuletuste read hulguvad meis kõigis. Fikseeritud seisundid paari, ent väga täpse reaga. Sõnalised maailmad, mis peegelduvad vastu, sõltumata ajast. Tõlgendusi pole vaja üle sõnastada, kõik mõistavad.
| |||