Redaktsioon: 5. oktoober 2020, kell 02:19 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2020, kell 17:49 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: * Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal [[mees\|mehed]] on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil [[aeg\|ajal]], kui mehed olid tehtud [[meeleheide\|meeleheitest]] ja nahkrihmadest ja [[laev]]u ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja karu tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa. Muidugi nõudis seegi tohutut eneseületust, aga viidatud [[retoorika]] fantaseerib karuga rinnutsi minemisest. See on liialdatud ja lollakas mõtteviis, legend, mis aitab ennast nii palju üles kütta, et julgeks põõsa tagant [[jänes]]ele etteheiteid teha. ** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ Utoopiasari. Emane sinivaal]. Feministeerium, 16. juuni 2020 <poem> [[Karu]] kohtas Iidol juba esimeste puude all. Pätsu istus, jõi [[õlu]]t ning mängis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott\|rotiga]] malet. "Vangerdan," ütles karu just sel hetkel, kui Iidol puid murdes temani jõudis ning karjus: "Noh, metsaisand, vaatame, kellel on suurem ramm!" Rott lõi kibestunult malendid segamini. "Nõnda mina mängida ei oska," teatas ta. "Ma ei saa süveneda. Kas te olete ogar," küsis ta Iidoli poole pöördudes, "et niiviisi karjute? Palun väga, istuge minu kohale ja proovige, kuidas on mängida, kui mina pidevalt kisan ja kätega vehin. Proovige!" Rott lahkus pahaselt turtsudes ning saba üle [[pohl]]avarte vedades. "Piinlik lugu," ohkas karu kurvalt. Iidol oli küll roti sõnadest veidi heidutatud, kuid kogus end kohe. "Noh, laaneott!" pöördus ta karu poole. "Võitleme!" "Minu nimi on Leo," ütles karu. "Ja vaadake, mina ei armasta selliseid [[sport]]mänge. Joome parem kannukese õlut ja suitsetame [[piip\|piibutäie]] [[tubakas\|tubakat]]." Ent Iidol juuris juba [[tamm]]e. "Jätke, palun," anus Leo. "Mina pole sportlane, ma olen [[luuletaja]]. Kirjutan [[sonett]]e." Tundmatut sõna kuuldes Iidol peatus ja hirm hakkas talle naha vahele pugema. "Ja [[madrigal]]e kirjutan ma ka," lisas karu. Nüüd kaotas Iidol lõplikult pea ning lahkus kiirustades [[mets]]ast. </poem> * [[Andrus Kivirähk]], "Iidol". Rmt: "Õlle kõrvale", 1996

Karu: erinevus redaktsioonide vahel