Gilbert Keith Chesterton: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
* Tänapäeva [[vaidlus]]tes kohtame tobedat vastandamist: väidetakse, et mingeid arusaamu võib õigeks pidada ühel ajastul, kuid ei või õigeks pidada teisel. Meile öeldakse, et mõned [[dogma]]d olid usutavad kaheteistkümnendal sajandil, kuid ei ole usutavad kahekümnendal. Samahästi võiks öelda, et teatud [[filosoofia]]t võib uskuda [[esmaspäev]]iti, kuid ei või uskuda [[teisipäev]]iti.
* XIX sajandil ei lakanud inimesed [[Jeesus|Kristuse]] ülestõusmisse uskumast mitte sellepärast, et liberaalne kristlus lubas neil selles kahelda, vaid sellepärast, et ülirange [[materialism]] ei lubanud neil seda uskuda.
* Et [[inimene]] ja [[loom]] on sarnased, on mingis mõttes aabitsatõde; aga et nad, olles nõnda sarnased, ikkagi nii uskumatult erinevad, peaks šokeerima ja mõtlema panema. Et [[ahv]]il on ][[käed]], huvitab [[filosoof]]i hoopis vähem kui see, et ahv kätega peaaegu midagi teha ei oska - ei ta mängi kossi ega [[viiul]]it, ei tee [[marmor]]ist raidkujusid ega tükelda [[liha]].
* Me räägime metsloomadest, aga ainus metsloom on inimene. Just inimene murrab reegleid. Kõik teised loomad on taltsad ning austavad oma hõimu või liigi elukorraldust.
* Katoliiklikud doktriin ja distsipliin võivad küll olla [[müür]]id, kuid nad on mänguväljaku müürid. Kujutlegem lapsi mägise ookeani[[saar]]e kaljunukil haljendaval [[aas]]al mängimas. Niikaua kui kalju serva piiras müür, võisid nad pöörases mänguhoos kartmatult mürada, nagu kõige kärarikkamas lastetoas. Aga kui müür maha lõhuti, tekkis ilmselge oht kukkuda [[kuristik]]ku. [[Lapsed]] ei kukkunud sinna; aga kui [[sõber|sõbrad]] nende juurde naasid, olid nad hirmunult keset aasa kobaras koos ega [[laul]]nud enam.