Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Toimeta}} * Ajalooliselt on läänelikel väärtustel juured antiikses kreeka-rooma kultuuris ja kristlikus religioonis. Olulist rolli nende kujunemisel m...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta}}
* Ajalooliselt on läänelikel [[väärtused|väärtustel]]
* Meie [[aeg]] on täis muutusi ja väljakutseid – seda nii inimeste kooselu, [[majandus]]e, tervishoiu, [[kommunikatsioon]]i, [[kliima]], [[tehnika]] kui globaalse poliitilise olukorra osas. See tähendab uusi võimalusi, kuid ka ebakindlust ja orienteerumisprobleeme.
:Kindlasti on selles olukorras neid, kes arvavad, et
** [[Johann-Christian Põder]] [https://www.err.ee/1124255/johann-christian-poder-laanelikud-ja-kristlikud-vaartused "Läänelikud ja kristlikud väärtused"] ERR, 15.08.2020
* Pole kahtlust, muidugi langetab [[ajakirjandus]] moraalseid valikuid. Ma ei kujuta näiteks ette, et ükski demokraatliku [[
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020
* Kui piiratakse [[naine|naiste]] õigusi, piiratakse poole [[inimkond|inimkonna]] õigusi.
** [[Amal Clooney]], intervjuu: Agnieszka Wrzesień, "Celebrytka w todze", Wysokie Obcasy nr 1/2019, lk 94-95.
* Globaalse [[ühiskond|ühiskonna]] areng pole suutnud globaalse majanduse arenguga ühte sammu käia. Poliitilise ning ühiskondliku elukorralduse põhiüksuseks on jäänud [[rahvusriik]]. [[Rahvusvaheline õigus]] ning rahvusvahelised institutsioonid, niipalju kui neid on, pole piisavalt tugevad, vältimaks eri riikides toimuvaid [[Sõda|sõdu]] või laiaulatuslikke
** {{värvi|hall|The development of a global economy has not been matched by the development of a global society. The basic unit for political and social life remains the nation-state. International law and international institutions, insofar as they exist, are not strong enough to prevent war or the large-scale abuse of human rights in individual countries. Ecological threats are not adequately dealt with. Global financial markets are largely beyond the control of national or international authorities.}}
** [[George Soros]], ''The Crisis of Global Capitalism: Open Society Endangered'' (1998)
* Kui rääkida sotsiaalmajanduslikust teooriast, siis ma olen [[marksism|marksist]]. Usun algupärasesse marksistlikusse ideesse. Üks faktor, mis mind selle juures köidab, on see, et marksistlik majandus pöörab väga palju tähelepanu tulude võrdsele jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapõhine. Samal ajal [[leninism]]ile olen ma täielikult vastu. Liiga palju
** [[Tenzin Gyatso]], [http://www.postimees.ee/534114/tema-puhadus-elagem-nii-et-elul-oleks-tahendus/ "Tema Pühadus: elagem nii, et elul oleks tähendus"] Postimees, 18. august 2011 (intervjuu [[Roy Strider]]ile)
* Kui kedagi rünnatakse, taga kiusatakse, kui kellegi
** [[Annika Laats]]. Mari-Liis Helvik. [https://lood.delfi.ee/annestiil/uudised/pastor-annika-laats-pean-paljude-probleemide-uhisnimetajaks-helluse-puudumist?id=84762195 Pastor Annika Laats: pean paljude probleemide ühisnimetajaks helluse puudumist]. Anne & Stiil, 24. detsember 2018
* Igal olendil ja igal kollektiivil on enesekaitse õigus. Igal [[rahvas|rahval]] on õigus enesemääramisele, [[areng]]ule, [[rahu]]le ja julgeolekule. Sellest tuleneb muidugi ka iseolemise ehk [[identiteet|identiteedi]] säilitamise õigus. Pikantne on, et selline rahvusvahelise õiguse säte on esimest korda fikseeritud alles 1981. aastal Inim- ja Rahvaste Õiguse Aafrika Hartas (''African Charter on Human and People's Rights''). Rahvas kui etniline kogum ei köitnud varem ilmselt kaasajal kehtiva rahvusvahelise õiguse loojate tähelepanu
** [[Enn Tarvel]], "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 8
|