Enamus: erinevus redaktsioonide vahel

* Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse[[seadus]]e vastuvõtmisega mindi vastu [[rahvas|rahva]] enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus.

:Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma [[ideoloogia|ideoloogilistest]] tõekspidamistest, kuidas peavad [[vähemused]] elama oma igapäevaelu. [[Arvamus]], et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie [[ühiskond]]a kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest [[perekond|perekonna]] loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus.

:Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma [[subjektiivsus|subjektiivne]] tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda [[elu]] korraldamiseks.

* Samas on kogu aeg olnud nii, et vähesed teenivad palju ning enamus ei teeni mitte midagi. Kui kunagi oli nii, et vähesed jõudsid plaadilepinguni ja said oma [[muusika]] kuulajateni viia, siis tänapäeval suudavad oma muusikat salvestada palju rohkemad ja ka need, kellel plaadileping puudub.

* Inimese valmidust oma [[uni|unevajadust]] kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja [[meedia]]s räägime neist, kes tunnistavad, et peavad [[töö]] tegemiseks [[magamine|unest]] loobuma. Kas seame nad [[eeskuju]]ks või püüame neid toetada, vähendades nende [[kohustus]]i, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda? Kas see on olnud [[valik]], mille nad on teinud [[paratamatus]]est või siirast [[entusiasm]]ist?

:Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla, samamoodi nagu meist enamus ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda maailmas[[maailm]]as lühimate inimeste hulka.

* [[Ilu]], [[vabadus]] - need on nagu [[marmor]]ist naisekuju, kelle jalge[[jalg]]e ees tema väljavalitud surevad. Vabadus on kuldne [[pilv]], mille juurde viib ainult kogu [[hing]]e põletav, kogu elu laastav [[unistus]]. Niisiis, kui algab ülestõus, võitlen minagi - kättesaamatu vabaduse ja ülemaise ilu eest. Mitte rahva eest, mitte enamuse eest, kes on [[rumalus|rumal]], juhm ja alati eksiteel. Kindel [[teooria]], mis kunagi alt ei vea, kõlab nõnda: olla vähemuse poolel, kellele enamus pidevalt ajujahti peab.