Venemaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
== 19. sajand ==
 
* Nii hoomamatu kui see [[impeerium]] ka pole, pole ta midagi muud kui [[vangla]], mille võti on keisri käes.
** {{halliga|Cet empire, tout immense qu'il est, n'est qu'une prison dont l'empereur tient la clef.}}
** [[Astolphe de Custine]], [https://books.google.ru/books?id=-crW6x5fjz8C&pg=PA126&dq=La+Russie+en+1839&hl=ru&sa=X&ved=0ahUKEwiquc2B7vzWAhWya5oKHUWACV0Q6AEILzAB#v=snippet&q=ge%C3%B4lier&f=false La Russie en 1839], 1843, lk 53
44. rida:
 
* Kas ei peaks valgustatuse ja [[kultuur]]i levitamine olema tsentraliseeritud riigis lihtsam? Valitsejal on vähemasti teoreetiliselt lihtsam saavutada [[täiuslikkus]]t (milleni ta väidab enese niikuinii olevat jõudnud) kui harilikul surelikul. Sellest on kirjutanud [[Jacques Rousseau|Rousseau]]. Kahju küll, et Venemaal midagi niisugust ei juhtunud. Sel maal, mille paindlik [[keel]] on suuteline väljendama inimhinge kõige peenemaid nüansse, milles on otse uskumatut eetilist tundlikkust (tema muidu nii traagilise ajaloo üks häid külgi), olid olemas kõik eeldused saada kultuuri ja vaimu paradiisiks, tõeliseks tsivilisatsiooni lipukandjaks. Selle asemel sai temast [[igavus|igav]] [[põrgu]], kus valitsevad närune materialistlik dogma ja halenaljakad tarbijalikud püüdlused.
** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28
 
* [...] kuidas identifitseerib ennast Venemaa? Kas Venemaa on kontinent või riik?
53. rida:
** [[Lennart Meri]], [https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4250 vabariigi aastapäeva kõnes] 24. veebruaril 1993
 
* Enam kui viissada aastat on olnud [[Euroopa]] määratlemise põhiprobleem, kas jätta Venemaa sisse või välja.
** [[Norman Davies]], "Europe: A History" (1996)
 
* Juba siis, kui meie vanem põlv koolis käis, kuulis ta, et Rjuurikut, Sineust ja Truuvorit olevat palutud Venemaale tulla ja seal korda luua. Kuid hiljem arenenud kriitiline vaim võttis kaalumise alla, kas mitte paljud vallutajad ei otsi põhjendusi ja õigustamist oma ekspansioonitahtele ja kas mitte varjaagidele esitatud palve, nad valitsegu suurt ja laia ja korratut Venemaad, polnud õieti dikteeritud. Kui vanas Ilovaiski õpperaamatus, mis muidu kubises Venemaa vägilaste ja võimu kiitusest, leidus niisugune rahva vaesustunnistus, siis vaid seepärast, et viimased Romanovid öeldi olevat otsesed Rjuurikust põlvnenud järglased. Mida nad aga ei ole.
63. rida:
* Raamatust võib lugeda, et "Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid Nõukogude riigi organiseerimisele", ja et "Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud". Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd lõpp igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]], "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1
 
== 21. sajand ==