Alexandre Dumas vanem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
70. rida:
* "Ja nüüd," lausus Buckingham noormehele ainiti otsa vaadates, "kas suudan ma teile iial kuidagi tasuda?"
:D'Artagnan punastas kuni juuksejuurteni. Ta sai aru, et hertsog otsis sobivat viisi, kuidas sundida teda midagi vastu võtma. Mõte, et tema ja ta sõprade [[veri|vere]] eest tasutakse inglise kullaga, oli talle imelikult vastumeelne. (lk 207)
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest [[pimedus]]est. (lk 25215)
* On ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid [[jumal]] hoiab. (lk 216)
* Kuidas mitte olla veidi järeleandlik mehe suhtes, kelle naine on teiega täna õhtuks kohtamise määranud Saint-Cloud's härra d'Estrées' aiamajakese vastas? (lk 218)