Inglased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * [John Hawkwood:] Pealegi on Itaalia kaupmehed nii kavalad, et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on ausamad ja rumal...'
 
Resümee puudub
2. rida:
 
 
* [John Hawkwood:] Pealegi on [[Itaalia]] [[kaupmees|kaupmehed]] nii [[kavalus|kavalad]], et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on [[ausus|ausamad]] ja [[rumalus|rumalamad]], sellepärast hoian alati nende poole. (Inglased on liiga ausad ja liiga rumalad, mispärast ka nendega pole midagi peale hakata.)
** Karl Ristikivi, "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 240
 
* "[[Hispaania]] on ta [[kodumaa]]," vastas D'Artagnan, "ja on päris loomulik, et ta [kuninganna] armastab hispaanlasi, kes on sellesama maa lapsed kui ta isegi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen kuulnud, et ta ei armasta mitte inglasi, vaid inglast."
:"Ja peab [[tõde|tõele]] au andma," ütles Athos, "see inglane on väärt, et teda armastataks. Ma pole iialgi näinud suursugusema välimusega [[mees]]t." (lk 91)
* Inglased olid kõik väga kõrgest soost, seetõttu nende vastaste imelikud [[nimi|nimed]] ei pannud neid ainult imestama, vaid tekitasid neis ka [[kahtlus]]t.
:"Aga me ei tea ikkagi," ütles lord Winter, kui kolm [[sõber|sõpra]] olid end esitlenud, "kes te olete. Sääraste nimede puhul me ei võitle. Need on ju karjuste nimed."
:"Nagu te arvatavasti oletada võite, milord, on need [[varjunimi|varjunimed]]," lausus Athos.
15. rida:
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, Tallinn, 1977
 
* Eestlaste kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. [[Hirm]] lehma[[lehm]]a ees tegi eestlasest [[inimene|inimese]]. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui inglane rüüpab [[tee (jook)|tee]]d, siis meie paneme kuivalt.
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika". Välgi metsad 2015, lk 180-181