Prantsuse revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Lallemand - Arrestation du gouverneur de la Bastille - 1790.jpg|pisi|Bastille' vallutamine]]
 
* Kõige kurvem, mida Prantsuse revolutsioon meile kaasa tõi, on kahtlemata see, et igat mõistlikku ning jumala[[jumal]]a ja õigluse[[õiglus]]e nimel esitatavat nõuet mässueoks peetakse.
** [[Georg Lichtenberg]], rmt: G. C. Lichtenberg. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1972, nr 28
 
* Kaasaegse [[poliitika]] kaksikjaotus [[parempoolsus|parem]]- ja [[vasakpoolsus]]eks pärineb 1790. aastatest, Prantsuse revolutsiooni aegadest, kus vastloodud Rahvusassamblees sattusid igat masti mõttekaaslased istuma üksteise kõrvale. [[Inimõigused|Inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] [[revolutsioon]]i toetajad istusid alguses saali vasakul[[vasak]]ul poolel ning [[monarhia]] ja [[kirik]]u toetajad istusid saali paremal[[parem]]al poolel. Laias laastus on see eristamispõhimõte poliitikas ka kehtima jäänud.
: Parempoolsed esindavad pigem stabiilsust[[stabiilsus]]t, kehtivat korda, hierarhilist ühiskonda[[ühiskond]]a ja kõrgemaid klasse, kes ikka kipuvad olemasoleva olukorraga pigem rahul olema - kui sul on elus][[elu]s hästi läinud, siis miks peaksidki sa tahtma oma elu pea peale keerata. Vasakpoolsed jällegi usuvad inimeste sünnipärast võrdsust[[võrdsus]]t ning toetavad madalamaid klasse, kellele tundub, et kehtiv kord rõhub neid ebaõiglaselt ning kes seetõttu taotlevad rohkem muutusi ja võimusuhete ümber mängimist. Ent nagu Rahvusassamblee jaotus ka väljendab, ei ole parem- ja vasakpoolsuses midagi absoluutset – kõik sõltub sellest, kus on parasjagu "mõõdukas keskpunkt".
: Kui 1789. aastal istusid Rahvusassamblees paremal monarhistid ja kirikutegelased, siis 1791. aastal olid seal juba revolutsiooni toetavad Feuillants'ide klubi liikmed, kes eelistasid liberaalset, aga kuningavõimu säilitavat [[konstitutsioon]]i põhjalikumat ühiskonna ümberkorraldamist nõudvate jakobiinide nägemusele. Vaid kahe aastaga oli poliitiliste vaadete keskpunkt oluliselt nihkunud.
* [[Aro Velmet]], [https://www.err.ee/1120550/aro-velmet-millest-me-raagime-kui-raagime-parempoolsusest "Millest me räägime, kui räägime parempoolsusest?"] ERR, 05.08.2020
 
* [[Marksism]] ei tunnista äkilisi plahvatusi keele[[keel]]e arengus, olemasoleva keele äkksurma ja äkilist uue keele rajamist. Lafargue'il ei olnud õigus, kui ta rääkis "äkilisest keelerevolutsioonist, mis toimus 1789. ja 1794. aasta vahel" (vt Lafargue'i brošüür "Keel ja revolutsioon"). Tollal ei olnud [[Prantsusmaa]]l mingit keelerevolutsiooni, ammugi äkilist. Muidugi täienes tol ajal [[prantsuse keel]]e sõnavara uute [[sõna]]de ja väljenditega, kadusid kasutuselt mõned iganenud sõnad, muutus mõnede sõnade [[tähendus]] - ja kõik. Kuid sellised muutused ei määra mingil juhul keele [[saatus]]t. Keeles on peamine selle grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara. Kuid prantsuse keele grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara Prantsuse revolutsiooni ajal mitte üksnes et ei kadunud, vaid säilisid ilma oluliste muutusteta, ja mitte üksnes ei säilinud, vaid jätkavad edasielamist ka tänapäevases prantsuse keeles.
* [[Jossif Stalin]], "Marksism ja keeleteaduse küsimused" ([http://www.philology.ru/linguistics1/stalin-50.htm "Марксизм и вопросы языкознания"])