Redaktsioon: 16. juuni 2020, kell 22:12 redigeeri Vilho-Veli (arutelu \| kaastöö) 957 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. oktoober 2020, kell 15:31 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Marek Tamm''' (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija. * 1992. aasta 6. märtsi Sirbis avaldas [[Ülo Mattheus]] artikli, kus võttis jutuks [[Jaan Kaplinski]] [[luule]]. Kurtes ühe luuletuse segase sisu ja vastuolulise struktuuri üle, otsis kriitik oma tõlgendusele tuge Kaplinski ühiskondlik-poliitilistest seisukohtadest. Alles nüüd, olles paljastanud [[luuletaja]] moraalsed libastumised, ränga ülekohtu Eesti rahva ees, paistis talle, et on luuletuse ära seletanud. See Mattheuse kirjatöö ajendas [[Hasso Krull]]i avaldama ajalehes Eesti Elu (30. III 1992) artikli, millele ta pani pealkirjaks „Nüansimeele kriis”. * [[Ajalugu]] huvitub üldjuhul [[eriline\|erilisest]], sellest, mis aegade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on [[minevik]] põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta igapäevaelu kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista.▼ * Milleks seda vana [[vaidlus]]t meelde tuletada? Sest Mattheus on tagasi! Lugedes viimasest Sirbist tema arvustust [[Andrei Hvostov]]i jutukogule „Võõrad lood”, lõi mulle uuesti näkku seesama ignorantsus kõige puhtkirjandusliku vastu, seesama täielik nüansimeele puudumine. Mattheuse arvustus on võigas kirvetöö Hvostovi novellikogu kallal, mida ta loeb kordamööda kui parteiprogrammi ja ajaloouurimust. * Naljakas? Või siiski piinlik? Jah, väga piinlik. Seda piinlikum, et kuueteistkümne aastaga ei ole Mattheus midagi õppinud. Kõik see, mida Hasso Krull kirjutas 1992. aasta märtsis, kehtib ka praegu sõna-sõnalt. Või on siiski [[lootus]]t? Kordame igaks juhuks üle. Kirjanduskriitika ei ole poliitilise hinnangu andmine. Ilukirjandusteos ei ole valimisprogramm. Tegelane ei ole sama, mis [[autor]]. [[Novell]] ei ole arvamusartikkel. Kirjanik ei ole ajakirjanik, isegi kui tal on sama [[nimi]]. ** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/n-ansimeele-kriis-lo-mattheuse-juhtum/"Nüansimeele kriis: Ülo Mattheuse juhtum"]. Sirp, 8. august 2008 ▲* [[Ajalugu]] huvitub üldjuhul [[eriline\|erilisest]], sellest, mis ~~aegade~~[[aeg]]ade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on [[minevik]] põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta igapäevaelu kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista. ** Marek Tamm [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020

Marek Tamm: erinevus redaktsioonide vahel