Mees ja naine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
* Mees, kes tunneb vestluses oma naisega, et too suudab teda seljatada, hakkab otsekohe naisest üle karjuma. Ta tahab ja suudab tõestada, et mängib alati esimest [[viiul]]it, isegi kui mängib valesti.
* Mehe süütust[[süütus]]t nimetatakse auks[[au]]ks; naise au nimetatakse süütuseks.
* Naine, kes ei suuda oma meest mõjutada[[mõju]]tada, on [[hani]]. Naine, kes teda mõjutada ei taha, on [[pühak]].
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
 
* Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu [[sõda]] on iga tõelise naise silmis tülgastav - ja absurdne.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
 
* Oh teie uhke sugu, mehed, kes teie nõrku eksiteele veate ja siis ise veel — irvitate! Oh teie variserid[[variser]]id, kes eksinud naisterahva peale põlates vaatate, keda teie ise olete eksitanud! Oh teie kivisüdamed, kes kohut mõistate süüdlase peale, keda teie ise olete süüle avatlenud! Oh teie silmateenrid, kes au sees hiilgate, kuna need, kelle õnnetuse sünnitajad te olete, põrmu sees roomavad. [---] Imeline suguvaheline vahetegemine, kus mehele kõik on lubatud, naine üksi kannatajaks jäetud!
** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]"