Henno Rajandi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Dfs |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Tõlgitud teoseid==
Prantsuse keelest:
* [[Anatole France]]. "[[Pingviinide saar]]". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956
* [[Alexandre Dumas vanem]]. "[[Kakskümmend aastat hiljem]]". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
* Alexandre Dumas vanem. "Vikont de Bragelonne, ehk, [[Kümme aastat hiljem]]". 1. osa. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
* Alexandre Dumas vanem. "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". 2. kd. (koos [[Tatjana
* [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962
* [[Albert Camus]]. "[[Katk (Camus)|Katk]]". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963
* [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Tallinn: Perioodika, 1965
* Albert Camus. "[[Võõras (Camus)|Võõras]]". Tallinn: Perioodika, 1966
* [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Tallinn: Perioodika, 1967
* [[Robert Merle]]. "Saar". Tallinn: Eesti Raamat, 1967
* [[Michel Butor]]. "Modifikatsioon". Tallinn: Eesti Raamat, 1968
* [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Tallinn: Perioodika, 1968
* [[Robert Escarpit]]. "[[Literatron]]: pikareskne romaan". Tallinn: Eesti Raamat, 1968
* [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Tallinn: Perioodika, 1970
* François Mauriac. "[[Thérèse Desqueyroux]]. Öö lõpp". Tallinn: Eesti Raamat, 1972
* Albert Camus. "[[Sisyphose müüt]]: essee absurdist". Tallinn: Perioodika, 1972
* [[Émile Zola]]. "[[Nana]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1976
* [[Gustave Flaubert]]. "[[Madame Bovary]]: provintsikombed". Tallinn: Eesti Raamat, 1985
* [[Guy de Maupassant]]. "[[Bel-Ami]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1986
:Inglise keelest:
* [[William Golding]]. "[[Kärbeste Jumal]]". Tallinn: Perioodika, 1964
* [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Tallinn: Perioodika, 1968
* William Golding. "Vaba langemine". Tallinn: Perioodika, 1969
* [[Angus Wilson]]. "[[Anglosaksi poosid]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1970
* [[Laurence J. Peter]], Raymond Hull. "[[Peteri printsiip]]". Tallinn: Perioodika, 1972
* [[Henry James]]. "[[Daami portree]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1977
* [[Thornton Wilder]]. "[[Märtsi iidid]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1983
* [[David Herbert Lawrence]]. "[[Pojad ja armastajad]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1985
* [[Jane Austen]]. "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1985
* [[John Milton]]. "[[Areopagitica]]: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Tallinn: Perioodika, 1987
* William Golding. "Mereristsed". Tallinn: Eesti Raamat, 1989
* [[Aldous Huxley]]. "[[Hea uus ilm]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1989
* [[Evelyn Waugh]]. "[[Tagasi Bridesheadi]]: kapten Charles Ryderi taevased ja maised mälestused". Tallinn: Varrak, 1994
* [[C. Northcote Parkinson]]. "[[Parkinsoni seadus
* [[Alexis de Tocqueville]]. "[[Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast]]". Tallinn: Hortus Litterarum, 1995
* [[Winston S. Churchill]]. "Tormihoiatus". Tallinn: Varrak, 1995
* [[John Fowles]]. "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tallinn: Varrak, 1997
* [[Henry A. Kissinger]]. "Diplomaatia". (koos [[Kaja
==Tsitaate==
* [[Keel]] pole hoone, kus ühesuguse konfiguratsiooniga
* Keeleteaduse ja neuroloogia lähenemine on tendents, millesse tuleb suurest sissekukkumisohust hoolimata uskuda.
** Keel ja Kirjandus
* [[Kommunikatsioon]]i esmaste vajaduste seisukohalt pole aga lõpuks oluline see, et ühte ja sama [[mõte]]t saaks lõputult varieerida, vaid see, et kuulaja kõnelejat kähku ja õigesti mõistaks. Keele rikkust ei mõõda õieti mitte mõtte ja [[tekst]]i vahelise sünonüümia rohkus, vaid teksti ja mõtte vahelise homonüümia vähesus. Esimene pole keeles eesmärk omaette, vaid vahend teise saavutamiseks. [[Kirjandus]] ja eriti [[luule]] muidugi elab ja toitub vormilisest variantsusest, kommunikatsiooni esmaste vajadustega võrreldes sekundaarsest nähtusest, vahendist.
* Kujutlus, et keeles peaks olema iga [[tähendus]]e jaoks omaette juur või vähemalt tüvi ja järelikult võimalikult palju sõnu, on igivana ja mitte päris õige. Sõnade paljus ei ole keele rikkuse ainus mõõt. Olemasolevatele juurtele ja tüvedele uute tähenduste kinnistamine on niisama hea keelerikastamise vahend kui juurte ja tüvede juurdetegemine. On ka arvata, et juurte ning tuletiste arvu vahel valitseb vähemalt keeliti mingi mõistlik proportsioon, mida vahest ei tohi liiga rängalt ühes või teises suunas muuta. [[Eesti keel]]e seisukohalt pole seda proportsiooni uuritud ega ole ka teada, millises suunas, kui palju ja kui kiiresti see muutub.
** "Keel: protsess ja süsteem". Keel ja Kirjandus
==Välislingid==
| |||