Henno Rajandi: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Keel]] pole hoone, kus ühesuguse konfiguratsiooniga [[korrus]]ed ilusti pealistikku asetsevad ja kõigil korrustel on ühepalju ruume.

* Keeleteaduse ja neuroloogia lähenemine on tendents, millesse tuleb suurest sissekukkumisohust hoolimata uskuda.

 

* [[Kommunikatsioon]]i esmaste vajaduste seisukohalt pole aga lõpuks oluline see, et ühte ja sama [[mõte]]t saaks lõputult varieerida, vaid see, et kuulaja kõnelejat kähku ja õigesti mõistaks. Keele rikkust ei mõõda õieti mitte mõtte ja [[tekst]]i vahelise sünonüümia rohkus, vaid teksti ja mõtte vahelise homonüümia vähesus. Esimene pole keeles eesmärk omaette, vaid vahend teise saavutamiseks. [[Kirjandus]] ja eriti [[luule]] muidugi elab ja toitub vormilisest variantsusest, kommunikatsiooni esmaste vajadustega võrreldes sekundaarsest nähtusest, vahendist.