Evolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Tree_of_life_by_Haeckel.jpg|pisi|Ernst Haeckeli "Elu puu" (1879), mis illustreerib evolutsiooni käiku. Tolle aja ettekujutuse kohaselt oli [[inimene]] [[loodus]]e kroon ja tippsaavutus.]]
 
* Ma ei usu evolutsiooni nii, nagu [[inimesed]] usuvad Jumalasse[[Jumal]]asse. [---] Teadust[[Teadus]]t ja tehnikat[[tehnika]]t ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada.
** [[Terry Pratchett]], Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41
 
* ... [[keel]]e kreatiivsus ning [[info]] säilitamine on kaks erinevat asja - nende vaheldumist ja [[dünaamika]]t võib eristada koguni [[kultuur]]ide või [[ajajärk]]ude mõttes. Kreatiivne periood (koodiplahvatus) osutub kõlbmatuks info säilitajana. Inimkultuurid ei saa olla ülemäära kreatiivsed, sest ilma stabiilse kollektiivteadvuseta ei saaks nad eksisteerida. Teiste sõnadega - meie geniaalsust piiravad [[loodusseadus]]ed, vastasel korral ei saaks meid lihtsalt olemas olla. [[Stabiilsus]] on olulisem kui [[loovus]], see viimane on inim[[teadvus]]e evolutsioonis pigem [[maitseaine]]ks.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Tallinn: Grenader, 2008, lk 15
 
* Kui uurida [[emotsioon]]ide tekkelugu, siis vanimad emotsioonid on negatiivsed ja pärinevad [[reptiilid]]elt. Reptiilide leiutised on näiteks [[viha]] ja [[hirm]]. Positiivsed emotsioonid on evolutsiooniliselt hilisemad - [[rõõm]] ja [[üllatus]] on juba [[imetajad|imetajate]] leiutised. Näib, et evolutsiooni pime [[kellassepp]] liigub siiski vaikselt hingelise [[eldoraado]] suunas.
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika ehk metsa see lingvistika". Välgi metsad, 2015, lk 165
 
14. rida:
** [[Tuul Sepp]], [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4657_4623.html "Käo memmevaev"], Eesti Loodus 2012/6-7
 
* Seda, mida me teeme, ei või ajada evolutsiooni kaela. Seletuste lihtsus on haarav, ent tihti petlik. Paraku just lihtsate seletuste poole [[teadus]] suures osas püüdlebki.
** [[Kalevi Kull]], "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna [[Konrad Lorenz]]i raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018
 
23. rida:
** [[Arthur Koestler]], "The Ghost in the Machine" (1967)
 
* [[Mälu]] kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, evolutsioon) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
** Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179