Marss: erinevus redaktsioonide vahel

* Kuna näiteks [[lend]] [[maakera]]lt Marsile vältab kinnises aparaadis umbes [[üheksa|9]] kuud, siis on selge, et sarnase pika aja peale pole võimalik [[hapnik]]ku hingamiseks kaasa võtta. See nõuaks suuri ruume[[ruum]]e. Küsimusest aitab aga üle sarnane seadeldis, mis äratarvitatud hapniku jälle hapnikuks ümber muudab. Sõitjaid olgu 3. Aparaadi keerulise ehituse juures võib väiksemgi rike saada saatuslikuks, sellepärast peaks aparaadis olema wähemalt 3 inimest. Kardetavaks võivad veel saada lendtähed, mis võivad aparaadi hävitada. Purustab lendtäht aparaadi, siis tekib küsimus, mida saab inimestega. On päris kindel, et lata lõhkeb, kuna tema sees on rõhumine. Enesest ei ole aga lendtähed kuigi kardetavad, kuna neid palju ette ei tule. Võrdluseks võib tähendada, et [[Tartu]] uulitsatel palju hädaohtlikum on liikuda, kui lendtähtede suhtes maailmaruumis. Kõneleja arvates wõiks lend ilmaruumi teostuda umbes 20 aasta Pärastpärast, missuguseks ajaks arvatavasti suudetakse wõita kõik takistused.

* Selle numbri kaanel on [[tekst]]: Maa [[invasioon]] Marsile. Omamoodi oleme lasknud end inspireerida lugematutest ulmefilmidest ja -raamatutest[[raamat]]utest, kus marslaste sissetung on üks populaarsemaid teemasid[[teema]]sid. [[Tegelikkus]] näib hoopis vastupidine – mitte marslased Maal, vaid maalased Marsil. Kuigi, jah, need pole suured heledad mehikesed (loe: [[inimesed]]), kes Punase planeedi pinnal liiguvad, vaid meie kuuerattalised või -jalgsed metallist sõbrad.

:Inimese lend Marsile on juba aastakümneid olnud saavutus, mis saab teoks "hiljemalt 25 aasta pärast". Algul võis selle hinnangu taga olla kosmoseajastu koidiku piiritu [[optimism]], mille kohaselt pidid möödunud sajandivahetuseks Kuul lokkama haljad [[aed|aiad]], hiljem kainemalt järele mõeldes lihtsalt [[lootus]] tehnika kiirele arengule. [[Tehnika]] on küll kiiresti arenenud, ent inimene pole Marsile veel jõudnud ega lähiaastail jõuagi.

* Tänu arvukatele missioonidele tunneme Marssi juba ehk paremini kui mõnda kohta maamuna peal ning järjekordsed vaated ruugele maastikule[[maastik]]ule, isegi kui kaameranuppu vajutaks inimese [[sõrm]], ei tekitaks enam ohhoo-elamust. Eelkõige taandub mehitatud Marsi-lennu küsimus sellele: mida suudavad inimesed teha paremini kui robotid[[robot]]id? Ilmselt on möödas ajad, mil selliseid ettevõtmisi kannustas pelgalt rahvuslik [[uhkus]] või enesetõestamise soov. Selleks on [[hind]] on liiga kõrge.

* Esimesena laskus 4. jaanuaril 2004 Marsile sõsarast varem startinud Spirit, mille maandumiskoht on ekvaatorist[[ekvaator]]ist lõuna pool asuvas 170 km läbimõõduga Gusevi kraatris, kus võis olla [[järv]] ja kuhu suubub voolusäng, mida mööda võis kunagi voolata [[vesi]]. Esimestel Marsi pinnal tehtud fotodel[[foto]]del avanes vaade tasandikule, mida katvaid [[kivi|kive]] oli tunduvalt vähem kui varasematel maandumiskohtadel. Taamal kolmeneljakolme-nelja kilomeetri kaugusel paistis ka väike mäestik (õigemini küll küngastik), mis sai hukkunud kosmosesüstiku järgi nimeks Columbia mäed ning mille tippudele anti selle katastroofi käigus hukkunud astronautide [[nimmi|nimed]]. Kõrgeima [[mägi|mäe]] tipp tõuseb 130 meetrit üle ümbruskonna.

* 25. jaanuaril maandus Marsile Spiriti teisik Opportunity, mille maandumiskoht, Meridiani platoo, asub samuti ekvaatori lähedal, kuid Spiriti suhtes Marsi vastasküljel. [[Koht]] valiti maandamiseks sellepärast, et Mars Global Surveyor oli spektroskoopiliselt leidnud sealt palju halliks[[hall]]iks hematiidiks nimetatavat mineraali, mis moodustub Maal sageli just vee toimel, kuigi võib olla ka vulkaanilist[[vulkaan]]ilist päritolu. [---] Juba esimestel tegevusnädalatel avastas Opportunity pinnasest 2–3 mm läbimõõduga hematiidist kuulikesed, mida uurijad hakkasid kutsuma [[mustikas|mustikateks]] (inglise keeles ''blueberry''). Kõige tõenäolisemalt on need tekkinud kunagi seal asunud veekogus.

* Mehitatud lendudeni läheb aga veel palju aega. President [[George W. Bush]] kuulutas küll 14. jaanuaril 2004 välja uue mehitatud lendude programmi, mille eesmärgiks on saata astronaudid nii Kuule kui Marsile, kuid erinevalt Maa kaaslase pinnale jõudmise tähtajast 2020. aastast ei teinud ta Marsi puhul mingitest tärminitest juttu. Julgem mees on NASA praegune juht [[Michael D. Griffin]], kes möödunud aasta septembris Indias[[India]]s Hyderabadis toimunud Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil esinedes ütles, et kosmoseajastu 100. aastapäeval 2057. aastal "peaksime tähistama 20 aasta möödumist inimese jõudmisest Marsile".

* Marsi [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus [[nägemine|nägemistajust]], võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], [[äike]] või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka [[marslane]], kellel puudub nägemine.

* [Spender:] Küsige minult, kas ma usun, et [[asi|asjadel]], mida on kasutatud, on [[hing]], ja ma ütlen "jah". Nad on kõik siin. Kõik need asjad, millel oli oma otstarve. Kõik need [[mägi|mäed]], millel olid [[nimi|nimed]]. Ja meie ei saa neid kunagi kasutada ilma sealjuures ebamugavust tundmata. Ja kuidagi ei kõla need mäed meie jaoks õigesti; me anname neile uued nimed, aga vanad nimed on seal, kusagil ajas, ja mägesid tunti nende nimede all. Nimed, mis meie anname kanalitele ja mägedele ja linnadele[[linn]]adele, jooksevad maha nagu [[part|metspardi]] seljast vesi. Mis me Marsiga ka ette ei võtaks, selle peale meie [[hammas]] ei hakka. Ja siis me saame vihaseks ja kas teate, mida me teeme? Me käristame ta katki, rebime [[nahk|naha]] maha ja muudame ta enestele suupäraseks. (lk 61)

* Spender juhatas ta väikesesse Marsi [[küla]]kesesse, mis oli üleni ehitatud jahedast suurepärasest [[marmor]]ist. Seal olid suured friisid ilusate loomadega[[loom]]adega, valge oreooliga kaslased ja [[kollane|kollase]] oreooliga [[päike]]se sümbolid ja härjataoliste olendite raidkujud ning [[mees]]te ja [[naine|naiste]] ja hiiglasuurte kaunikujuliste [[koer]]te raidkujud. [---]

:"Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni[[religioon]]i, kunsti[[kunst]]i ja [[teadus]]e sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui [[ime]] uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja [[ilu]]sat. Kõik seisneb lihtsalt määras. Maa inimene mõtleb: "Sellel pildil tegelikult ei ole värvusi. Teadlane võib tõestada, et värvus sõltub [[valgus]]t reflekteerivate rakkude paigutusest aines. Sellest järeldub, et värvus ei ole vaadeldavate esemete reaalne osa!" Kaugelt nutikam marslane ütleks: "See on ilus pilt. Ta sündis inspireeritud mehe käe ja vaimu läbi. Selle [[idee]] ja värv on elust võetud. See asi on hea"." (lk 74-75)

:"Tore. Alati midagi uut. Ma otsustasin, kui ma möödunud aastal siia tulin, et ma ei oota midagi ega nõua midagi ega imesta millegi üle. Meil tuleb unustada Maa ja kuidas sealne elamine oli. Meil on vaja vaadata, kuidas asi on siin ja kui ''teistmoodi'' see kõik on. Mulle teeb paganama moodi nalja see ilm siin. See on ''Marsi'' ilm. Päeval kuum nagu [[põrgu]], öösiti põrgumoodi [[külm]]. Ma saan marudama närvikõdi teistmoodi [[lill]]edest ja teistmoodi vihmast[[vihm]]ast. Ma tulin erru Marsi peale ja ma tahtsin tagasi tõmbuda kohta, kus kõik on teistmoodi. Vanal mehel on tarvis, et oleks teistmoodi. Noored inimesed ei taha temaga rääkida, teised vanad inimesed tüütavad põrgumoodi ära. Nii ma mõtlesin, et kõige parem oleks mulle niisugune koht, mis on nii teistmoodi, et sul tarvitseb ainult silmad lahti teha ja sul on lõbu laialt. Ma hankisin selle bensiinijaama. Kui töö hakkab kasvama üle pea, liigun veelgi kaugemale, mõne vana maantee äärde, mis pole nii elava liiklusega, kus ma saan teenida parasjagu nii palju, kui elamiseks vaja ja mul jääb ikka veel aega, et tunda, et siin on asjad teistmoodi."

:"Mind ei üllata enam miski," ütles vanamees. "Ma lihtsalt vaatan. Ma lihtsalt elan läbi. Kui sa ei saa Marssi võtta sellisena, nagu ta on, võiksid pigem Maa peale tagasi minna. Siin on kõik püstihull, [[maapind]], õhk, kanalid, päriselanikud (ma pole senini neist veel ühtegi näinud, aga olen kuulnud, et nad kusagil lähedal on), kellad. Isegi minu kell käitub naljakalt. Isegi aeg on siin üleval hull. Mõnikord on mul tunne, et ma olen siin ihuüksinda, mitte kedagi teist pole tervel sellel neetud planeedil. Ma võiksin selle peale kihla vedada. Mõnikord ma tunnen, et olen umbes [[kaheksa]] aastane, minu keha on kokku pigistatud ja kõik muu on suur. Jeesus, see on just paras koht vana mehe jaoks. Hoiab mind erksana ja hoiab mind õnnelikuna. Te teate, missugune on Marss? See on samasugune, kui üks asi, mille ma sain jõuludeks[[jõulud]]eks seitsekümmend aastat<!--lk 88 --> tagasi. Ma ei tea, kas teil kunagi sellist on olnud - nad kutsusid seda [[kaleidoskoop|kaleidoskoobiks]], klaasikillud ja riie ja [[pärl]]id ja kena [[praht]]. Tõstsid selle valguse poole ja vaatasid läbi selle ja see lõi sul hinge kinni. Kui palju mustreid! Vaat, niisugune on Marss. Naudi teda. Ei maksa nõuda, et ta oleks midagi muud kui see, mis ta on."( lk 87-88)

** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], 1974

* Marsil on [[linn]]asidlinnasid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, [[torn]]id väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. Suured saksad kõik väga sabalised, mõnel on see ülearune liige seda, mõnel toda karva, mõnel pikk, mõnel lühike, mõnel koguni pikem kui terve [[keha]]. Ühe kui teisega katsun juttu, aga paraku — koon hakkab liikuma ja minu eest põgenetakse kui tule eest ja katsutakse aga sabasid varjata. Hädas vaatan ma ümber, kas üht [[habemeajaja]] töötuba näeksin, kust ma enesele ka saba taha laseksin seada, et need pärdikud mind enam ei kardaks. Loen ühelt klaasukselt: "[[Habe]]me mahavõtmine liikumise seaduse teel!"

* Seepärast pidi Harry taluma rohkem kui tunni professor Trelawneyt, kes seletas pool tundi kõigile, et Marsi praegune asend [[Saturn]]i suhtes tähendab, et [[juuli]]kuus sündinud inimesi ähvardab äkiline ja vägivaldne [[surm]].