Lõpp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P added Category:Filosoofia using HotCat |
Resümee puudub |
||
17. rida:
* Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber [[tühjus]] — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" IV, 16. peatükk
* [Teele:] "Hea küll, olgu siis pealegi lõpp; aga teadke, et teie selles süüdlane olete, mitte mina."
23. rida:
:"Lõpp," kordab Teele tasa seda lühikest, aga Kiirele nii koledat [[sõna]].
:"Oh Teele, Teele, kui kalk ja südameta inimene te olete!" ohkab Kiir. "Ka mina olin teist teises arvamises enne [[Venemaa]]le minekut."
:"Noh," vastab Raja peretütar rahulikult naeratades, "siis tänage [[õnn]]e, et mind enne täiesti tundma saite, kui hilja oleks olnud."
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", rmt: "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 253
* [Kloostrivend:] Kas see on lõpp?
:[Kloostriülem:] See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle [[tulekahju]] pärast ei lõpe veel meie püha [[üritus]].
* Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014
| |||