Gilbert Keith Chesterton: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
 
== Tsitaadid ==
 
 
=== "Õigest usust" ===
Tsitaadid väljaandest G. K. Chesterton, "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011
 
* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida [[taevas]]t oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** "Maniakk", lk 18
* Mingis mõttes on muidugi kõik mõistlikud [[idee]]d piiratud. Nad ei saa olla endast suuremad. Kristlase mõttemaailm on piiratud, just nagu ateistilgi. Ta ei saa mõelda, et [[kristlus]] on võlts ja olla jätkuvalt [[kristlane]], ning ateist ei saa [[ateism]]i võltsiks pidada ja ateistiks jääda.
** "Maniakk", lk 26
* Ma ei suutnud kunagi liituda minu [[noorus]]ajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui [[seks]] ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks [[Jupiter]] hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe [[naine|naise]] juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise [[nägemine]]. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord [[abielu|abielluda]], oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord [[sünd]]inud.
** "Muinasjutumaa eetika", lk 72-73
* Tänapäeva [[vaidlus]]tes kohtame tobedat vastandamist: väidetakse, et mingeid arusaamu võib õigeks pidada ühel ajastul, kuid ei või õigeks pidada teisel. Meile öeldakse, et mõned [[dogma]]d olid usutavad kaheteistkümnendal sajandil, kuid ei ole usutavad kahekümnendal. Samahästi võiks öelda, et teatud [[filosoofia]]t võib uskuda [[esmaspäev]]iti, kuid ei või uskuda [[teisipäev]]iti.
** "Maailma lipp", lk 96-97
* XIX sajandil ei lakanud inimesed [[Jeesus|Kristuse]] ülestõusmisse uskumast mitte sellepärast, et liberaalne kristlus lubas neil selles kahelda, vaid sellepärast, et ülirange [[materialism]] ei lubanud neil seda uskuda.
* Et [[inimene]] ja [[loom]] on sarnased, on mingis mõttes aabitsatõde; aga et nad, olles nõnda sarnased, ikkagi nii uskumatult erinevad, peaks šokeerima ja mõtlema panema. Et [[ahv]]il on [[käed]], huvitab [[filosoof]]i hoopis vähem kui see, et ahv kätega peaaegu midagi teha ei oska - ei ta mängi kossi ega [[viiul]]it, ei tee [[marmor]]ist raidkujusid ega tükelda [[liha]].