Gilbert Keith Chesterton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
Tsitaadid väljaandest G. K. Chesterton, "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011
* Läbinisti ilmalikud inimesed ei mõista eales isegi maailma, kus nad elavad; nemad toetuvad tervenisti mõnele küünilisele maksiimile, mis on tõest kaugel.
** "Maniakk", lk 13
* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida [[taevas]]t oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** "Maniakk", lk 18
* Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse.
** "Maniakk", lk 20
* Mingis mõttes on muidugi kõik mõistlikud [[idee]]d piiratud. Nad ei saa olla endast suuremad. Kristlase mõttemaailm on piiratud, just nagu ateistilgi. Ta ei saa mõelda, et [[kristlus]] on võlts ja olla jätkuvalt [[kristlane]], ning ateist ei saa [[ateism]]i võltsiks pidada ja ateistiks jääda.
** "Maniakk", lk 26
* Ka materialisti põhimõtted on süüdi selles, et olgu need õiged või valed, nad hävitavad ajapikku tema inimlikkuse; ma ei mõtle ainult headust, ma mõtlen lootust, vaprust, luulemeelt, algatusvõimet - kõike, mis teeb inimesest inimese. Näiteks kui materialism teeb kellestki täieliku fatalisti (nagu enamasti juhtub), siis on mõttetu teeselda, et ta selle inimese mingil moel vabamaks teeb. Naeruväärne on vabastajaid mängida, kui te mõttevabadust ainult tahtevabaduse hävitamiseks kasutate. Deterministid ei tule vabastama, vaid aheldama. Nad nimetavad oma seadust õigustatult põhjuslikkuse „ahelaks".
** "Maniakk", lk 27
* Nüüdismaailm ei ole kuri, nüüdismaailm on mõneti liigagi hea. See on tulvil pööraseid ja mõttetult raisatud voorusi. Kui usu põhialused segi paisatakse (nagu reformatsioon kristluse segi paiskas), siis ei lasta valla mitte üksnes pahed. Pahed lasti tõepoolest valla, nad rändavad ringi ja teevad kahju. Aga valla lasti ka voorused, ning nood rändavad veel pöörasemalt ringi ja teevad veel hirmsamat kahju. Nüüdismaailm on täis hulluks läinud vanu kristlikke voorusi. Voorused läksid hulluks sellepärast, et nad löödi üksteisest lahku ja hulguvad ringi omapead.
** "Mõtte enesetapp", lk 35
* Ma ei suutnud kunagi liituda minu [[noorus]]ajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui [[seks]] ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks [[Jupiter]] hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe [[naine|naise]] juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise [[nägemine]]. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord [[abielu|abielluda]], oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord [[sünd]]inud.
** "Muinasjutumaa eetika", lk 72-73
20. rida ⟶ 28. rida:
** "Õige usu romantika", lk 168-169
* Et [[inimene]] ja [[loom]] on sarnased, on mingis mõttes aabitsatõde; aga et nad, olles nõnda sarnased, ikkagi nii uskumatult erinevad, peaks šokeerima ja mõtlema panema. Et [[ahv]]il on [[käed]], huvitab [[filosoof]]i hoopis vähem kui see, et ahv kätega peaaegu midagi teha ei oska - ei ta mängi kossi ega [[viiul]]it, ei tee [[marmor]]ist raidkujusid ega tükelda [[liha]].
** "Dogmade võim ja seikleja"
* Me räägime metsloomadest, aga ainus metsloom on inimene. Just inimene murrab reegleid. Kõik teised loomad on taltsad ning austavad oma hõimu või liigi elukorraldust.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 191
* Katoliiklikud doktriin ja distsipliin võivad küll olla [[müür]]id, kuid nad on mänguväljaku müürid. Kujutlegem lapsi mägise ookeani[[saar]]e kaljunukil haljendaval [[aas]]al mängimas. Niikaua kui kalju serva piiras müür, võisid nad pöörases mänguhoos kartmatult mürada, nagu kõige kärarikkamas lastetoas. Aga kui müür maha lõhuti, tekkis ilmselge oht kukkuda [[kuristik]]ku. [[Lapsed]] ei kukkunud sinna; aga kui [[sõber|sõbrad]] nende juurde naasid, olid nad hirmunult keset aasa kobaras koos ega [[laul]]nud enam.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 192
* Mingil moel on tuldud veidrale mõttele, et [[ime]]de eitajad uurivad neid erapooletult ja ausalt, imedesse uskujad aga aktsepteerivad neid ainult mingi dogma mõjul. Lugu on hoopis teisiti. Imedesse uskujad aktsepteerivad neid (õigustatult või ekslikult), sest nendel on imede sünni kohta tõendeid. Imedesse mitteuskujad eitavad imesid (õigustatult või ekslikult), sest seda nõuab nende dogma.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 199
* Kui ma ütlen: "[[Keskaeg]]sed dokumendid tõendavad teatud imesid niisama kindlalt, nagu nad tõendavad, et on toimunud teatud lahingud," saan vastuseks: "Aga keskaegsed inimesed olid ebausklikud"; kui ma tahan teada, milles nende [[ebausk]] avaldus, vastatakse mulle: nad uskusid imesid. Kui ma ütlen: "Üks [[talupoeg]] nägi vaimu", vastatakse mulle: "Aga talupojad on nii kergeusklikud." Kui ma küsin: "Milles nende kergeusklikkus avaldub?", on ainus [[vastus]] - et nad näevad vaime. [[Island]]it ei saavat olemas olla, sest ainult [[rumalus|rumalad]] meremehed on seda näinud, ja meremehed olevat rumalad, sest ütlevad, et nad on Islandi näinud.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 200
* [[Kirik]] vajab igasuguseid inimesi, ta ei sunni mulle peale abielukeeldu. Aga [[fakt]]i, et mina abielukeeldu heaks ei kiida, aktsepteerin ma samuti kui fakti, et mul pole kõrva [[muusika]] jaoks. Kõige parem inimlik [[kogemus]] jääb mulle kättesaamatuks, just nagu ma [[Bach]]i nautida ei suuda. Abielukeeld on üks [[lill]] minu isa [[aed|aias]], mille [[nimi|nime]] mulle pole öeldud, ja ma ei tea, kas see on kaunis või kole. Aga kunagi võidakse see mulle öelda.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 207-208
* Skeptik elab tegelikult pea alaspidi - tema jalad tantsisklevad õhus mõttelagedas ekstaasis, tema [[aju]] aga on sügaval [[põrgu]]s. Nüüdisinimese [[silm]]is on taevas tegelikult [[maapind|maa]] all. Seletus on lihtne: ta seisab pea peal, ning see on väga ebakindel asend. Jalule tõustes taipab ta seda.
** "Dogmade võim ja seikleja", lk 212
=== "Illustrated London News" (1924) ===
| |||