Idee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]]
'''Idee''' või '''mõte''' on [[mõtlemine|mõtlemise]] objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka [[mõiste]] [[tähendus]]e kujutust [[mõistus]]es (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).
* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)▼
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)▼
* Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on pööbel. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini.
11. rida ⟶ 16. rida:
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]]. Tõlkinud [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231
* Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.▼
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?▼
* Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.▼
** [[Jossif Stalin]]▼
* Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.▼
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48▼
* Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:▼
:1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."▼
:2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."▼
:3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."▼
** Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999▼
* Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.▼
** [[Alfred Whitehead]]▼
* [[Hea]]d ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
23. rida ⟶ 34. rida:
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32
▲* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
▲** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
▲* Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.
▲* Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
▲* Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
▲** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
▲* Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:
==Allikata tsitaadid==
▲:1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."
▲* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
▲:2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."
▲** [[Jossif Stalin]]
▲:3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."
▲** Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999
▲* Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.
▲** [[Alfred Whitehead]]
| |||