Kuldvasikas (Ilf ja Petrov): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
*ÕLUT MÜÜAKSE AINULT AMETIÜHINGU LIIKMETELE (lk 29)
*Järk-järgult hakkasid reguleerima oma tegevust [[Karl Marx]]i lapselapsed,
*[Ostap Bender:] Kui ainult leiaksin indiviidi. Küll ma juba korraldaksin, et ta ise oma [[raha]] mulle kätte toob, helesinise äärega alustassil. (lk 37)
*Ostap tõmbas Panikovskil [[kurk|kurgi]] kärmesti käest ja ütles:
:"Ärge söögist
:Ja sõi kurgi ise ära. (lk 75)
*Oleks võinud arvata, et kodanikud, kes Panikovski püüdmisel sellist aktiivsust ilmutasid, ei viivita [[kurjategija]] paljastamisega ja tunnistajaks hakkamisega, kuid tegelikult, kuuldes [[sõna]] "
*Sel ajal kui [[rand|mererannal]] titaanlik võitlus toimus, otsustas Ostap Bender, et [[elu]] võõrastemajas kogu [[linn]]a silme all ei mahu alustatud ürituse raamidesse ja annab talle mittevajaliku ofitsiaalsuse. Lugedes Tšernomorski [[ajaleht|õhtulehest]] kuulutust: "V üür üksik int poissm il tub k mug ja vaat mer", ja kohe taibates, et see kuulutus tähendab – "Välja üürida intelligentsele poissmehele ilus tuba kõigi mugavustega ja vaatega [[meri|merele]]", mõtles Ostap: "Praegu olen ma ilmselt [[poissmees]]. Alles hiljuti saatis Stargorodi perekonnaseisuaktide büroo mulle teate, et minu [[abielu]] kodanik Gritsatsujevaga on lahutatud tema avalduse põhjal ja et mulle antakse tagasi abielueelne nimi O. Bender. Mis siis ikka, tuleb elada abielueelset elu. Olen poissmees, üksik ja intelligentne. Toa saan kindlasti mina." (lk 149)
*"Ega teil
:"Mis presidenti?" hüüatas Bender.
:"Ametlikku! Ühesõnaga, asutuse juhatajat."
31. rida:
*Järk-järgult muutusid suure kombinaatori liigutused aeglasemaks, tema [[jalg|jalad]] kreeka madruselt juhuslikult ostetud punastes [[king]]ades libisesid kõlatult mööda põrandat. Märkamatult hakkas ta liikuma külg ees. Parema käega surus ta õrnalt rinnale mappi nagu tütarlast, pahema käe aga sirutas ette. Linna kohal oli selgesti kuulda fortuunaratta kampolikriginat. See peen [[muusika]] muutus äkki kergeks [[viiul]]iheliks... (lk 246)
*"Kas toodigi siis
:"Taldrikul jah," vastas Ostap ükskõikselt. "Helesinise äärega taldrikul. [[Hammas]]te vahel toodi ära. Liputati hulk aega [[saba]], enne kui nõustusin vastu võtma. Nüüd juhatan mina
:Viimased sõnad lausus ta ebakindlalt. (lk 375)
|