Elfriede Jelinek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Pilt |
Resümee puudub |
||
14. rida:
* [[Viin (linn)|Viin]] - [[muusika]] [[linn]]! See, mis end siiani selles linnas õigustanud on, õigustab ennast ka edaspidi. Ta [[rasv]]ast [[kultuur]]ivatsa katva [[vest]]i nööbid on lõhkemiseni pingul. Iga aastaga pundub ta veelgi paksemaks nagu uppunu, kes on kauaks [[vesi|vette]] ligunema jäänud. (lk 10)
* Juhtubki Kohutite [[pere|perre]] uus [[sugulane]] tekkima, siis tõrjutakse ta perest eemale või eitatakse tema olemasolu. Niipea kui ta ennast tulutu muidusööjana on näidanud (mida oligi tarvis tõestada), katkestatakse temaga igasugune läbikäimine. Ema klõpsib kõik pere juurde kuuluvad sugulased haamrikesega pere küljest lahti ja sorteerib nad üksteise järel perest välja, mis tähendab nende kasutu kesta kõrvaleheitmist. Niimoodi lämmatatakse juba eos teatud sugulusparasiitlus. Sugulastele ei jäeta võimalust saada perelt midagi, mis kuulub perele endale. Kas meil pole, Erika, kahekesigi hea olla, milleks meile teisi tüliks vaja on? (lk 11)
* Kavalehe sissejuhatus ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus muusika [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab
* Lihakaupluse omanikust [[härrasmees]] on ülimalt liigutatud. Kuigi [[veri|verevalamine]] kuulub mehe igapäevase töö juurde, on ta tundeliigutuste vastu kaitsetu. Mees on imestusest tumm. Ta ei oska [[kunst]]i ei luua ega tema vilju koristada, tema kuulminegi pole kiita, ent tal on võimalus end avalikul kontserdil silmata lasta. (lk 17)
* Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
| |||