Muusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
* [[Kundera]] [[romaan]]e lugedes olen tundnud, et saan [[tarkus|targemaks]], mida iseenesest pole ka ju nii vähe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jääb puudu sellest põhilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On öeldud, et muusikal olla Kundera loomingus tähtis roll, aga just seda muusikat tema [[lause]]s näiteks kuigivõrd ei kuule ja ilmselt ei saa selles süüdistada ka tõlkijaid.
** [[Janar Ala]], "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16
* [[Viin (linn)|Viin]] - muusika [[linn]]! See, mis end siiani selles linnas õigustanud on, õigustab ennast ka edaspidi. Ta [[rasv]]ast [[kultuur]]ivatsa katva [[vest]]i nööbid on lõhkemiseni pingul. Iga aastaga pundub ta veelgi paksemaks nagu uppunu, kes on kauaks [[vesi|vette]] ligunema jäänud. (lk 10)
* Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus muusika [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab [[kuulsus]]t kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. (lk 16)
* Kuulatava muusika kvaliteedi tõstmiseks avatakse lisaks [[aken]]dele ka [[uks]]ed. Klassikavool, mis peidab endas muuhulgas ka ebapuhtaid toone, pressib end maja kõikvõimalikest avaustest välja ja rajab üle nõlvade tee alla orgu. Naabrile peab jääma tunne, nagu seisaks ta keset muusikatulva ja tarvitseks tal vaid [[suu]] lahti teha, voolab sinna lüpsisoe [[Chopin]]. Pisut hiljem lisandub juba mainitule veel [[Brahms]], igavesti rahuldamatute muusika, seega eelkõige naistele kuulamiseks mõeldud. (lk 29)
* Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika ema pressib end paari vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - [[käepigistus]] võib klaverdaja [[kõõlus]]eid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. [[Käsi]] jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab [[türann]]iseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. (lk 54)
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
| |||