Laps: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
32. rida:
* 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. [[Puhkus]] ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020
* Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
* Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja [[hallitus]]seene rõõmus [[kolmainus]] klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõju[[võim]] selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
| |||