Ema: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Ema''' on naissoost lapsevanem: [[naine]], kes on [[laps]]e sünnitanud või üles kasvatanud.
* Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et ema ja [[laps]] ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla [[saladus]]i. (lk 4)
* [[Aeg]] Erika ümber pitsitab teda nagu kipslahas. Juhtub ema sellele [[rusikas|rusikahoobi]] andma, mõraneb [[lahas]]est kohe rohmakaid kilde. Neil puhkudel tunneb Erika end kogu [[seltskond|seltskonna]] naerualusena. Ajamõrasid täis kipskrae peenikese [[kael]]a ümber, tuleb tal tunnistada, et ta peab nüüd [[kodu|koju]] minema. Erika on peaaegu alati koduteel, ükskõik, kus teda ka ei kohta. (lk 5)
* Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
| |||