Karl Ristikivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
74. rida:
* Juba lapsepõlvest peale on elav [[kujutlusvõime]] olnud mu suurim [[vaenlane]]. Nii sageli olen selletõttu oma [[rõõm]]ud ette ära nautinud, nii et need lõpuks saabudes mulle isegi pettumuse on valmistanud. Veel hullem on aga, et ma paljudki hädad ja mured olen pidanud mitu korda läbi kannatama ja veel suuremal määral, sest ettekujutuses on nad sageli olnud palju raskemad. (lk 45)
* [Danaos:] Kui oled meie [[keel]]t õppinud, võid igal pool majaseintel näha sõnu JOOGE NEKTARIT või JOOGE VEEL ROHKEM NEKTARIT, mis on meeldetuletuseks kõigile, et nad oma [[töö]]ks uut [[jõud]]u vajavad. Seejuures on see palju meeldivam [[reklaam|meeldetuletus]] kui näiteks TEHKE ROHKEM TÖÖD." (lk 92)
* [Thrasymachos:] Võin juba ette öelda, kuidas teil läheb, kui katsute meie rahva hulgas mässuvaimu õhutada. Enamik arvab, et olete Absoluutse vaimu mõju all, ega kuula teid üldse. Teised, kes on loomu poolest rahulolematud — meil on neidki —, annavad teile igas asjas [[õigus]]e ja aitavad omalt poolt valitsust sõimata. Aga kui tuleb valimispäev, valivad nad oma endised [[nõunik]]ud tagasi. Nii on see alati olnud. (lk 119)
* [paater Ieronimo:] Kõige viimane [[riik]] maa peal on Antikristuse riik ja seal on kõigil nii hea elada, et keegi enam ei hooli ei tulevasest elust ega lunastusest Kristuse läbi. See on, mida me siin näeme — inimesed, kes on nii rahul maapealse eluga, et keegi enam ei ihka taevasse [[paradiis]]i. Kõigist katsumistest, mis [[kurjus|kuri]] inimeste peale saadab, on see kõige suurem ja kõige
* [Sofron:]
* "Aga just sellepärast oligi [[Platon]] [[teater|teatri]] vastu," seletas Sofron. "Meie eesmärk on inimesi lõbustada ja nende meelt ülendada, mitte aga neid vapustada ja masendada asjade näitamisega, mida ammugi enam ei ole." (lk 177)
* On vist paraku nii inimesega, et ka kõige parem elu talle tundub väljakannatamatu, kui tal pole võimalik seda omal tahtel vahetada, kas või palju halvema vastu. (lk 230)
176. rida:
:Kas ongi põhjust neid eriti leinata? Võib-olla on just nemad need, kes on saavutanud tõelise vabaduse. (lk 242)
=="[[Kahekordne mäng]]"==
[[Pilt:La_Subiro_de_la_Okcidento,_eldono_1922.jpg|pisi|"Teist köidet? Issand halasta! Kas ta on kirjutanud sellele supile veel teise köite? Ka seda võis juba arvata. Ütle mulle üks ainus sakslane, kes on kirjutanud mõne teose ainult ühes köites!"]]
Tsitaadid Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandest Lund, 1972.
* Kuigi Jens kinnitas, et talle kunagi polnud tulnud mõtet romaani kirjutada, liiati veel ajaloolist, ei olnud professor selles päriselt veendunud.
:"Kui see nii on, ei tahaks ma küll kaasa aidata. Sel juhul oleksin ka mina [[kuritöö|kuriteos]] kaassüüdlane. Sest minu arvates on iga niinimetatud ajalooline romaan kuritegu nii ajaloo kui ka kirjanduse vastu." (lk 41)
* Pime [[juhus]] ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta
* Sest sõjamees on palgatud eeskätt selleks, et sõdida, ja sellepärast on kasulik teada, kus, millal ja kelle vastu tal tuleb võidelda. Ainult küsimus, miks ta peab sõdima, ei ole enam tema asi. (lk 123)
* [Kasimir:] Kas sa tõesti arvad, et [[usk]] siis midagi tähendab, kui võim või vara on mängus? Ainult vaesed inimesed on õigeusklikud, sest neil pole midagi muud peale usu. Selle eest on nad valmis [[tuli|tulle]] minema — või veel meelsamini vastasel kõri läbi lõikama. Aga suured isandad mõtlevad teisiti — ka vaimulikud isandad. Võta näiteks Richelieu, kes oli Rooma kardinal, aga võitles koos protestantidega kõige katoliiklikuma keisri vastu. (lk 124)
| |||