Francis Bacon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
[[File:Der Sensemann2.jpg|144px|thumb|right|Kättemaks juubeldab surma üle; armastus ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.]]
'''Francis Bacon''' (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Eesti keeles on ilmunud rida Baconi teoseid,
18. rida:
* Üks Seitsmest tavatses öelda: "[[Seadus]]ed olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi."
** "Apothems"
* [[Lugemine]] teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks.
* Mõnda [[raamat]]ut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha.▼
* Ajalooraamatud teevad targaks, [[luule]] vaimukaks, [[matemaatika]] nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, [[loogika]] ja [[retoorika|kõnekunst]] osavaks väitlejaks.▼
** Essee "Õpingutest", 1597
* ''Studies serve for delight, for ornament and for ability.''
* Õpingud pakuvad naudingut, on ehteks ja annavad võimekust. (tlk [[Arthur Hone]], "Renessansi kirjanduse antoloogia", 1984, lk 481).
* Õpingutega tegeldakse sellepärast, et need naudingut ja taidu pakuvad ja meid kaunistavad. (tlk [[Karin Suursalu]], "Uus Atlantis. Valik esseid", 2004, lk 43)
* Õpingud teevad rõõmu, nad sobivad kaunistuseks ja võimekuse saavutamiseks. (tlk Ilmar Vene, "Esseed", 2018, lk 197)
** Essee "Õpingutest", 1597▼
* Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad vana.
** "Of Youth and Age", 1625
26. rida ⟶ 38. rida:
* Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või [[riik]]i, kuulsust ja äri... Kas soov [[võimu]] juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada [[vabadus]]?
** Essee "Of Great Place"
▲* Mõnda [[raamat]]ut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha.
▲** Essee "Õpingutest", 1597
* Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on Vabadus; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks.
** Essee "Of Marriage and Single Life", 1623
* Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.
** "Of Youth and Age", 1625
▲* Ajalooraamatud teevad targaks, [[luule]] vaimukaks, [[matemaatika]] nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, [[loogika]] ja [[retoorika|kõnekunst]] osavaks väitlejaks.
* Miski pole hirmsam, kui [[hirm]] ise.
| |||