Triinu Pakk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
22. rida:
* Miks ma sellest siin nii pikalt kirjutan? Võib-olla kuulun ma nende pahakspandavate isikute sekka, kes, nagu [[Hasso Krull|Krull]] väljendub, Suure Jumalanna [[müüt|müüdi]] vastu vihaselt sõdivad ja "kelle silmis ajalooline [[tõde]] ongi ainus healoomuline väärtus ning müüdid üksnes takistavad oleviku selgepilgulist hindamist" (lk 64). (Kuid siiski, nii [[James Frazer|Frazerit]] kui ka [[Robert Graves|Gravesi]] tõlkinult julgen kinnitada, et pean [[mütoloogia]]t vägagi healoomuliseks väärtuseks; ma lihtsalt ei poolda vanade mütoloogiliste kujutelmade sisustamist [[uususund]]ite toel – ega tõtt-öelda uususundeid üldse.) Võib-olla tunnen ma end petetuna, et mitmeski suhtes väga huvitav ja tähelepanu vääriv loomislaulu algupära otsing suubub lõpuks feministlikku [[müstitsism]]i – sest teisiti ei oska ma jumalannausku nimetada. Või tõukab mind Krulli lähenemise juures eemale nii raamatus viidatud kui ka viitamata, vihjamisi kohal jumalanna-ideoloogide kirjutistes alailma silma hakkav sõnade ''woman'' ja ''feminine'' paaripanek sõnakestega ''mystery'', ''secret'', ''intuition'', ''spirituality'', mis näib naised mõistuse vallast sama tõhusalt välja arvavat, kui seda omal ajal ja teises sfääris tegi ''Kirche'', ''Küche'', ''Kinder''. Isegi kui ratsionaalne, lihtlabaselt loomulik maailm tundub puhuti kõle, konfliktne ja lohutu, näib see mulle siiski parem kui üleloomulik pesake jumalanna tiiva all, kus naiste eneseteostuse oluliseks osaks on kogunemine täiskuuöödel ja kuu- või maajumalannade palveldamine veidravõitu riituste saatel loitsimistega, mis on pahatihti välja töötatud meeste kirjutatud esoteeriliste traktaatide põhjal.
:Miks mulle näib, et selle pildi esilemanamise peale välgatasid korraks meie linnu hallikirjud hambad?
* [[Triinu Pakk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/loomislaulu-lind-ja-kirche-kueche-kinder/ "Loomislaulu lind ja ''Kirche, Küche, Kinder''"] Sirp, 25.10.2012
 
* Ikka tullakse jälle jutuga, et võimusnike lämisemine peab ka [[sõnavabadus]]e alla käima. Üks tähtis vahe jääb kogu aeg märkamata - sõnavabaduse iva on kaitsta lihtkodanikku [[võim]]u [[tsensuur]]i ja repressioonide eest. See EI ole anda võimule õigust lämiseda mida tahes ja ohustada oma lämisemisega rahulikke lihtkodanikke.