* Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end paari[[paar]]i vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - [[käepigistus]] võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. [[Käsi]] jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. (lk 54)
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
