Türann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
<poem>
Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid!
Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske,
pappseintel vahelduvad ilmariigid
ja [[kroon]] türanni [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske.
Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad,
paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad
ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus.
</poem>
* [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938)
* Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end [[paar]]i vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - [[käepigistus]] võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. [[Käsi]] jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. (lk 54)
| |||