Sipelgas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * Kui palju on neid, kes seetõttu, et nad plaani ei näe, lausa eitavad, et mingi plaan üldse olemaski on, või neid, kes mõtlevad sellele argusest värisedes...'
 
Resümee puudub
4. rida:
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tlk Krista Räni, 2019, eessõna, lk 16
 
* Sipelgapesas kihavas askeldamises on kohutav [[ilu]]. Steriilsete tööliste isetu ohverdus [[kuninganna]] viljakuse ja pesa nimel paistab olevat ülima [[altruism]]i akt. See ühtaegu kiiduväärt ja häiriv. Kui [[sipelgas|sipelgad]] suudaksid kasvada [[rott|rotisuurusteks]], oleks nende ühiskondlik kord tõenäoliselt võimsaim, põhinedes mitte üksikisiku vabal tahtel, vaid nende [[geneetiline kood|geneetilise koodi]] pimedal kuulekusel.
* Lojaalsus kuningannale on sipelgaühiskonnas keskne, ulatudes isegi iga steriilse emase töölise paljunemisvõime ohverdamiseni. Tõepoolest, see töölissipelgate pealesurutud paljunemisvõimetus on võlunud [[teadlane|teadlasi]], kes püüavad mõista, kuidas arenes tõeline ''eusotsiaalne käitumine'' - ühiselu hüpersotsialistlik versioon.
: See termin kirjeldab ühiskonnakorralduse kõrgeimat vormi loomariigis. See hõlmab liigid, kel esineb ühine hoolitsus järelkasvu eest, eri põlvkondade ühine [[elu]] samas pesas või koloonias, ning tööjaotus paljunevaks ja mittepaljunevaks rühmaks, mis ühiselt kaitsevad [[kodu]], kus kasvatatakse noori.