Marina Tsvetajeva: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
* [[Vihm|Sajab]], sajab, sajab. [[Katus]]ed on nii kurvad oma nutusel ja märjal moel. Mis saab olla veel hullem kui hooned? Need on kastid: halastamatult korrapärased, kopsakad, kõik nii kohutavalt sarnased.
* Lehtede langemine on inimeste [[elu]] [[sümbol]]. Varem või hiljem, pärast üürikest keerlemist meie [[mõte]]te, [[unistus]]te, sisekaemuste õhus, pöördume kõik tagasi maasse.
** Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, (lk 71)
* [[Ilu]], [[vabadus]] - need on nagu [[marmor]]ist naisekuju, kelle [[jalg]]e ees tema väljavalitud surevad. Vabadus on kuldne [[pilv]], mille juurde viib ainult kogu [[hing]]e põletav, kogu elu laastav unistus. Niisiis, kui algab ülestõus, võitlen minagi - kättesaamatu vabaduse ja ülemaise ilu eest. Mitte rahva eest, mitte enamuse eest, kes on [[rumalus|rumal]], juhm ja alati eksiteel. Kindel [[teooria]], mis kunagi alt ei vea, kõlab nõnda: olla vähemuse poolel, kellele [[enamus]] pidevalt ajujahti peab.
** Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, lk 72
* Surra... vene [[põhiseadus|konstitutsiooni]] eest. Ha-ha-haa! Kuigi see kõlab uhkelt. Mis kuradi pärast on vaja konstitutsiooni, kui mind tiivustab [[Prometheus]]e [[tuli]].
** Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, lk 73
84. rida ⟶ 85. rida:
** kirjas Valentin Bulgakovile, 2. jaanuaril 1926, lk 274
* Ma olen liiga intelligentne, et vihata
** kirjas A. V. Buninile 4. mail 1928, lk 296
99. rida ⟶ 100. rida:
** kirjas Nanny Wunderly-Volkartile, 29. detsembril 1931, lk 297
* Tahate tõde poeesia kohta? Iga rida on koostöö
** kirjas Jevgenia Tšernosvitovale, 15. jaanuaril 1927, lk 321
* Iga tükike maailmast jaguneb [[neli|nelja]], [[viis|viie]] tegelase vahel - alati ühtede ja samade.
:Noorus on ainult [[riided|rõivas]], mida antakse käest kätte. Ei. Noored inimesed ise on rõivas, mida igavene noorus ülle tõmbab ja maha jätab, taas selga paneb ja jälle maha jätab.
* prantsuskeelsest märkmevihikust, 14. juunil 1932
* Kõike, mida [[mees]] saab teha, teevad ka naised (või vähemalt mõni neist) - seega - naine: Jeanne d’Arc (sõda), Sonja Kovalevskaja (matemaatika), või võib keegi neist teha seda ühel päeval, sest ma ei näe, et [[muusika]] (juhul kui mulle väidetakse vastu, et pole naissoost [[Beethoven]]it) oleks naistele võõram kui [[matemaatika]].
110. rida ⟶ 113. rida:
:Ainult üks tegi seda - [[Rainer Maria Rilke|Rilke]], aga kes tahaks kasutada tema kohta sõna ''1’homme'' - ei ''mehe'' ega isegi ''inimese'' tähenduses.
* prantsuskeelsest märkmevihikust, juuli-august 1932
* Kui saate - hankige endale kuskilt "[[Protsess]]" - [[Kafka]] oma (hiljuti surnud väljapaistev tšehhi kirjanik) - see räägib minust - neil päevil. See raamat oli viimane, mida ma lugesin - enne. Lugesin [[ookean]]i ääres, lainete säras, nende kohina ja vaikse jutu saatel - aga lained kadusid, protsess jäi. Ja isegi - sai teoks.
117. rida ⟶ 121. rida:
:Te tunnete ta ära selle järgi, et tema vastuvõtvad käed on täitmatult tühjad: et tal on kustutamatu [[nälg]] - ohvriandide järele: südamesoojuse järele. Jumal on - täitmatu õgard.
* kirjas Ariadna Bergile, 26. november 1938, lk 494
* Milleks mulle äratuskell?? Sellega on samamoodi nagu kunstnik Gontšarova [[tolmuimeja]]ga, mis kattus [[tolm]]uga otse minu [[silm]]e all, samal ajal kui tema käis sellest alati ringiga mööda - justkui oleks tegemist priske põõnava [[madu|maoga]]).
** kirjas Ariadna Bergile, 12. juuni 1939, lk 502
* Veel toimus vaidlus (ainult et seekord hoidsin ma keele hammaste taga) seltsimees Sannikoviga: et kas saab kirjutada luuletuse sünteetilisest
** kirjas Ljudmilla Vepritskajale, 9. jaanuar 1940, lk 533-534
| |||