Ohver: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 102 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P removed Category:Teemad using HotCat
Resümee puudub
7. rida:
** [[Mari Niitra]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ulemlaul-ellujaamisele-ehk-kuidas-seltsimees-lapsest-kasvas-kinnise-kaega-luuletaja/ "Ülemlaul ellujäämisele ehk Kuidas seltsimees lapsest kasvas kinnise käega luuletaja"] Sirp, 23.03.2018
 
* Pärast [[sõda]] sattusin jutu peale legendaarse [[Villem Ernits]]aga, kes oli pärast [[baaside leping]]ut [[Jaan Tõnisson]]iga ühes vagunis sõitma sattunud. Tõnisson oli öelnud, et oleks tulnud mingit vastupanu osutada, kas või üks pauk piiril[[piir]]il teha, et terve [[maailm]] oleks teada saanud, et [[leping]] meile peale suruti. Väga paljud jagasid seda arvamust[[arvamus]]t, kuigi jõudude vahekord oli muidugi selgelt teisel poolel. Aga üks asi on kindel – Eesti sõjaväe [[moraal]] oli sel ajal minu arvates väga kõrge. Olen kindel, et kui vastupanu oleks alanud, oleks see verine[[veri]]ne olnud. Aga kui arvestame ohvreid, mis okupatsioon kaasa tõi, siis kas need oleksid lahingutega[[lahing]]utega võrreldes väga palju suuremad olnud?
** [[Juhan Peegel]], intervjuu: Indrek Ude, [https://epl.delfi.ee/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?"] Eesti Päevaleht, 7. mai 2005
 
* On väga võimalik, et see noor [[mees]] — nimelt oma [[noorus]]e tõttu — mäletas mäejutluse teksti[[tekst]]i paremini kui [[Tolstoi]] või [[Gandhi]]. Et Inimese Poeg tavatses kõnelda triaadides, võis too noor mees mäletada, et kõnesolev tekst ei lõpe kohal ''vaid kui keegi sind lööb vastu paremat põske siis kääna talle ette ka teine'', vaid jätkub ilma punkti või komata: ''ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka [[kuub]]; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine [[kaks]].''
:Tervenisti tsiteerituna on neil värssidel tegelikult väga vähe ühist [[vägivallatus|vägivallatu]] või passiivse vastupanu, [[kuri|kurjale]] kurjaga mittevastamise ehk [[hea]]ga vastamise põhimõttega. Nende ridade [[tähendus]] on kõike muud kui passiivne, sest sisendab mõtet[[mõte]]t, et kurjust saab liialduse läbi lähendada [[absurd]]ile; kurjus muutub absurdiks, ta nõudmised kohtavad ülevoolavat vastutulekut, mis võtab valutegemiselt väärtuse. See seab ohvri üpris aktiivsesse ossa, vaimse pealetungi positsioonile.
:Võit, mis siin võimalikuks saab, pole moraalne, vaid eksistentsiaalne.
* [[Jossif Brodski]]. "Avakõne Williamsi kolledžis 1984". Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Looming 1988 nr 10, lk 1376-1379
 
* [Viimases kirjas sugulastele:] Oleksin tahtnud kõigile öelda, kui hea on Jumal meie vastu, kui me andume talle täiesti, kui õnnelikuks me võime saada, kui oleme valmis ohverdama kogu oma elu ja vabaduse Kristusele. Ma tean, et Jumal on minuga. Ja siis läheb kõik hästi. Ning mu [[elu]] ja, kui vaja, siis ka mu [[surm]] on elu ja surm Kristuses. Ja see on nii äraütlemata ilus.
** [[Eduard Profittlich]], Eesti katoliku piiskop, saanud 1941. aastal Roomast käsu Eestisse jääda; ''cit. via'': "Piiskop Eduarduse viimane kiri", tlk [[Rein Õunapuu]], Kiriku Elu 7/1990, lk 16-17; Marge-Marie Paas, [https://kjt.ee/2019/02/peapiiskop-eduard-profittlichi-elust-ja-marterlusest/ "Peapiiskop Eduard Profittlichi elust ja märterlusest"] Kirik & Teoloogia, 22. veebruar 2019
 
* <nowiki>[</nowiki>[[Ostap Bender]]:<nowiki>]</nowiki> Ohver! Mida te teate [[elu]]st ja ohvritest? Te arvate, et kui teid on [[maja]]st välja tõstetud, siis te tunnete elu? Ja kui teilt on rekvireeritud Hiina vaasi[[vaas]]i imitatsioon, siis see on ohver? Elu, härrad vannutatud mehed, on keeruline asi, kuid see keeruline asi, härrad vannutatud mehed, avaneb niisama lihtsalt nagu laua[[sahtel]]. Tuleb ainult osata lahti teha. Kes seda ei oska, jääb omadega vahele. Kas te olete kuulnud lugu husaarist, kes [[munk|mungaks]] läks?
**Ilja Ilf, Jevgeni Petrov, "[[12 tooli]]", tlk Harald Haug, 2005, lk 119
 
 
* [[Feminism]] on aja jooksul julgustanud naisi käsitama ennast kui [[indiviid]]i ning rõhutanud [[valik]]uvabadust. Seegi sobitub indiviidikeskse neoliberalistliku [[retoorika]]ga. Kas sellise sõnavara kasutamine on [[strateegia]], et meie [[neoliberalism|neoliberaalses]] [[ühiskond|ühiskonnas]] kuuldav ja arusaadav olla või hoopis oma [[ideaal]]idest loobumine? Kas feminism on selles protsessis ohver või kaas[[süüdlane]]?
** [[Raili Marling]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?"] Sirp, 27.03.2020
 
33. rida:
 
Too ohvrit [[jumal]]alle, [[naine]] vaga,
too ohver verivalge altareile[[altar]]eile!
Oo! ära seisa templi [[uks|uste]] taga.
/---/
Too ohvriks oma liha saatanalle,
õisroosaõis[[roosa]] ihu anna kiusajalle:
[[tund]] tunni järgi sulab püsimata.
</poem>
* [[Henrik Visnapuu]], "Kaks algust" (1912)
48. rida:
[[Ajalugu|Ajaloo]] pööre
nõuab ohvreid.
[[Aken|Aknaist]] alla loobitakse toole[[tool]]e,
kuhjuvad kindlusiks [[laud|lauad]] ja [[kapp|kapid]]
Rippudes [[võllas]] taeva poole
silmi pööritavad papid.
36 284

muudatust