Pärt Lias: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pärt Lias''' (28. oktoober 1940 – 20. oktoober 2006) oli eesti kirjandusteadlane, semiootik, kriitik ja tõlkija, aastail 1992–1995 ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusteaduse ja kriitika toimetaja.

* [[Romaan]] tekib maailma[[maailm]]a seisundis, kus annab tooni eluproosa kui üldise maailmakorra ja hinge poeesia (indiviidi subjektiivsete pürgimuste nagu armastus, eneseväärikus jne.) lahkheli.

* 1869. aastal avaldas [[Kreutzwald]] oma kulu ja kirjadega heftikese "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust". See eepose[[eepos]]e lühiseletus on ühtlasi meeliärgitav romaanikonspekt: kogu seletuse kese koondub sündmustele[[sündmus]]tele. Mõnekümnel leheküljel pole Lauluisal mahti "Kalevipoja" regivärsikuube selgitada, küll aga tõlgendada sündmuste tähendust[[tähendus]]t ja tagamõtet. Eepose hilisemad ümberjutustused, ehk küll igati tänuväärsed, ei küündi esikseletuse tasemele.

* ... järsku langes raudne[[raud]]ne eesriie ja [[vabadus]] tuli neile, kelle [[teadvus]] ei olnud vaba, ei olnud vabadusega harjunud, oli seda küll aga ihaldanud. Kirjanduses[[Kirjandus]]es ei kohta aga kuuma teemat — mõtisklusi vabaduse [[hind|hinna]] üle, ühe või teise rahvuse enesetunnet, inimest varakapitalistliku turumajanduse[[turumajandus]]e liistul. Arusaadavalt tendentslikult ja sageli suurenisti müstifitseeritud kujul räägivad kõigest sellest poliitikud[[poliitik]]ud ja ajakirjanikud[[ajakirjanik]]ud, mitte aga kirjanikud[[kirjanik]]ud.

* Ometi on üleskutsed kultuuripärand ümber hinnata absurdsed ja kultuurivaenulikud, neobolševistlikud. See kõik on juba olnud. Oli võitlus kodanlike natsionalistidega ja kosmopoliitidega, võitlus kirjanduse parteilisuse ja rahvalikkuse eest. Kuigi tagajärjed kultuurile[[kultuur]]ile olid rängad, oli avantüür määratud lõppkokkuvõttes nurjumisele. Seda tõendab selgesti süsteemi varing.

* Enamgi: [[inimene]] ei ole varakapitalistlikus vabaduses õnnelik[[õnn]]elik ning pole garantiisid turvatundele. Milles on asi? Antidogmaatiline orienteeritus küll sillutas teed vabadusele, jäi aga vabaduse trakteerimisel parasjagu naiivseks, isegi abituks. Kes ohjeldab uusi kutsutuid-seatuid — käputäit, kes demagoogiliselt manipuleerivad rahvaga ja rahva nimel? Paraku mitte keegi ja selles on möödunud tuleviku[[tulevik]]u Achilleuse kand. Ürgsetest aegadest[[aeg]]adest on [[elu]] põhiväärtuseks elu [[mõte]] kui [[looming]] ja avastamine kui uue loomine. Paljas äritsemine, olemasolevate materiaalsete ja vaimsete väärtuste omastamine ja ümberjagamine ei saa olla elu mõte ja inimväärne tegevus.