Redaktsioon: 21. oktoober 2020, kell 13:51 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 009 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. oktoober 2020, kell 14:06 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: * Miina Härma loomingus an aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse usku eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud. * Nii kajastuvad ka Miina Härma koorilauludes eesti ~~looduse~~[[loodus]]e kõlad ning eesti naise ja mehe ~~südame~~[[süda]]me sügavamad helid. Ta kargetel, ilutsevatel, ülevatel ja sageli mõtisklevatel lauludel, avar tunnete skaala ulatub naiselikust õrnusest mehise ürgjõulisusem, ei ole enam ühist keelt seni valitsenud [[stiil]]iga. Miina Härma looming on küllaltki isiku- ja omapärane oma deklamatsiooni põhimõttele rajatud meloodikaga, nagu see rahvalaululegi omane. ** Harald Laksberg, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5

Koorilaul: erinevus redaktsioonide vahel