Koorilaul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
 
* Miina Härma loomingus an aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse usku eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud.
* Nii kajastuvad ka Miina Härma koorilauludes eesti looduse[[loodus]]e kõlad ning eesti naise ja mehe südame[[süda]]me sügavamad helid. Ta kargetel, ilutsevatel, ülevatel ja sageli mõtisklevatel lauludel, avar tunnete skaala ulatub naiselikust õrnusest mehise ürgjõulisusem, ei ole enam ühist keelt seni valitsenud [[stiil]]iga. Miina Härma looming on küllaltki isiku- ja omapärane oma deklamatsiooni põhimõttele rajatud meloodikaga, nagu see rahvalaululegi omane.
** Harald Laksberg, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5