Janne Andresoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
* Ma olõ-õi sünnü perrä seto, a hing hoit sinnä’ poolõ.
* Nii sai sis ma’ sündüdeh hindäle mamma, kiä elli säntseh erilitsõh kotusõh ku Setomaa, koh kõnõldi tõistsagamaist kiilt, koh õga puulpühä kävemi külänaisiga’ suitsusannah, koh pidopääväl naase’ lauli’ ja koh naabritädi nüssetü piimäl oll vaehtõpääl liikva maik man.
* Mi vahtsõnõ maakodo oll edimält ku okasroosikõsõ [[loss]], uppunu’ vabarnavarsihe ja [[nõges|nõgõssihe]], a samah tävveste õigõ ja uma. Kõrraga’ nakas juhtumma õgasagamatsi ts´uudasit asju, mäntse’ andsõ’ ku mõista’, õt mi olõ siiä’ oodõt. Maia oll vaia kõvastõ kobenda’. A kost löüdä’ abimiihi? Härgüdi umma miist midägi’ ette võtma, a timä õnnõ uut. Uut, kooni’ ütel hummogul olli’ mi moro pääl seenelisõ’. Tull vällä, õt nimä’ omma’ ehtüsmehe’ kõrvalküläst Pluitsast. Tuust pääle naas kõik minemä ku lepädse riiga’ ja pia oll maja ilostõ kõrda tett. Õga kõrd, ku meil api oll vaia, olli’ abikäe’ olõmah. Ku oll vaia kaolõ rõngast, sis tuu kohki’ puhma all ka videli.
* Üts huvtav lugu juhtu. Ma olli mehele ülnü’, õt pias hankma [[roos]]ipuhmalõ väetüst. Järgmätsel kõrral liinast sõitõh näimi, õt [[põder|põdõr]] oll k´aunu’ ja väetänü’ õkvalt roosipuhma. Tuud nimetäse’ mu sõbra’ s´oo aoni’ põdra ja roosipuhma sündroomis, mia om umanõ Setomaalõ.
* Päämäne, mia minnu kõgõ inäp Setomaa man köüt, omma’ inemisõ’, kiä’ omma’ kärre’ ja väiga’ hüä huumoriga’. Kindlahe mäng siih umma ka’ seto kiil, mia mu arvatõh and võimalusõ väljendä’ hinnäst pall´o kujundligubalt ku eesti kiräkeeleh. Mul om ausalt hüämiil, õt seto keelel ja kultuuril om väärikas kotus Eesti ja terve Õuruupa kultuurih. Inemisõna, kiä tegutsõs kultuuriperändi valdkunnah, pia ma setokõisi võimu ja joudu umma kultuuri nii jovvulitsõlt edesi kanda’ näide ütes hinnalitsõbast joonõst. Ma arva, õt ma essü-üi, ku ütle, õt setokõisi maailmapilt om keskmätsest poeetilitsõp. Seto leelo ja kõik Peko ja Taarka luu’ om üts näüdeh tuust.