Põud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Põud''' on pikka aega kestev, tavaliselt sademete puudumisest tulenev veepuudus mingil territooriumil. * Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, k...'
 
Resümee puudub
2. rida:
 
 
* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev [[taevas]] nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28: 22-23
37. rida:
<poem>
[[Vask]] oli [[taevas]] mu üle,
[[maapind|maa]] [[põud]]nepõudne, kumisev [[raud]];
ja ise kõndisin ümber
kui vankuv, elav haud!
56. rida:
põuda võitvaks sajuks:
 
«"Maha see, kes nuumab ennast
teise nälja kaudu!
Maha see, kes saadab venna
kandma vangiraudu!»"
</poem>
* [[Janka Kupala]], "Mühama on löönud männid"
96. rida:
 
 
* Eesti [[maastik]]u olustikku kujundav mets pehmendab [[külm|pakast]] ja [[põud]]apõuda, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. Mets annab [[lill]]eilu ja [[lind|linnulaulu]], [[mari|marja]]-, [[seen]]e- ja jahisaagi, toasooja ja tare sõrestiku.
** [[Toomas Frey]], ** [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017
 
 
* Me elame esseistika põuas]]. Lugejale lajatatakse [[mühaklikkus]]e malm[[pann]]iga, levitatakse [[vale]]sid, viha[[külv]]amine on saanud arutelust olulisemaks. Nagu kirjeldas natsiintellektuaal [[Carl Schmitt]], [[vaenlane]] tuleb hävitada.
** [https://www.err.ee/1131621/toomas-hendrik-ilves-me-elame-esseistika-pouas Toomas Hendrik Ilves: me elame esseistika põuas]. ERR, 5. september 2020