Hobune: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
* ... meie noormehel oli [[ratsu]], pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümneaastane võik bearni setukas, ilma ainsagi sabajõhvita, kuid mitte ilma muhkudeta säärtel. Sammudes hoidis setukas [[pea]]d põlvedest madalamal, mis tegi suuraudade kasutamise mõttetuks, kuid siiski suutis ta [[päev]]as oma kaheksa ljööd edasi liikuda. Kahjuks olid selle hobuse peidetud väärtused nii sügaval veidra karva ja isevärki kõnnaku all varjul, et tol ajal, kui igaüks oli asjatundja hobuste alal, äratas umbes veerand tunni eest Beaugency [[värav]]a kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i [[linn]]a üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. [---]
: "Mu poeg," ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest [[Henri IV]] kogu eluajal ei suutnud vabaneda, "sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis siin, sinu isamajas, ja on kogu selle aja siin mööda saatnud – asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt vanadusse surra. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks."
** D'Artagnani hobuse kirjeldus ja isa õpetussõnad. [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", 1. ptk, tõlkinud Tatjana Hallap.
 
 
* Olgu kõigepealt nimetatud "Palio", mis polnud sugugi tavaline hobuste võiduajamine, vaid peaaegu usuline talitus Siena Madonna auks. Sellepärast viidi mitte ainult ratsanikud, vaid ka nende hobused [[kirik]]usse, kus nende üle palveid loeti ja neid pühitsetud [[vesi|veega]] piserdati, kuigi oli ette teada, et sellest ainult ühele hobusele tõeliselt tulu oli, sest ainult üks võis võita. Sel korral sai ka siin võitjale au osaks Konradini enda käest võidu[[lipp]] vastu võtta. Kahjuks ei ole mul aga õnnestunud välja uurida, missugune linnaosa ehk "Contrada" sel puhul võitis, sest kõik seitseteist kinnitavad, et see oli just nende hobune.
15. rida ⟶ 16. rida:
:"Huvitav, kas meie ka kukkusime hobuse seest välja?" mõtiskles väike Virgilius.
:"Seda ma küll ei tea," vastas Oskar. "Sellest ei taha keegi mulle kunagi midagi rääkida."
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Väike Virgilius". Tõlkinud Aet Püssim. Tiritamm 1998, lk 28-29
 
 
* Jäägem alati iseendaks! Hobune ilma ratsanikuta on ikka hobune. Ratsanik ilma hobuseta on ainult inimene.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
 
 
* Ja usu või ära usu, aga ükskord saabuski selline [[hetk|moment]], kus Must oli adra ette rakendatud. Õigem oleks öelda, et [[ader]] oli talle taha rakendatud. Iga kord, kui me [[hobune|hobuse]] adra ette vedasime ja elavalt nõu hakkasime pidama, mida nüüd tuleks teha, astus Must adra eest ära ja hakkas [[rohi|rohtu]] krõmpsutama. Lõpuks sidus Roosimemm hobuse ohjepidi aia külge kinni ja kolm nooremat inimest - vanaema, Heleene ja mina - lohistasid adra talle taha. (lk 45)
* Uljas Must jõudis vao otsa. See, mis vaost järele oli jäänud, tuli nüüd küll ümber nimetada, aga meil ei olnud ei aega ega tahtmist arutada, mis nime talle anname, kas songermaa või [[ülesküntud uudismaa]] või valesse kohta rajatud kuivenduskanal.
:Must jõudis vao otsa - ja mis siis? Ta sööstis otsustavalt, sammu aeglustamata, läbi [[nõges]]epadriku ja nõtkete [[paju]]okste. Ader lohises mööda maad, hüples ja jättis järele mustava vao, nii sirge ja ühtlase nagu [[joonlaud|joonlauaga]] tõmmatud. Ainult et [[kartul]]eid seal ei kasvanud, kartuli[[põld]] oli juba mõni aeg tagasi lõppenud ja see paik ei vajanud üldse mingit harimist. (lk 46)
* [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus", 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006
 
 
62. rida ⟶ 70. rida:
* Võtad naise, saad [[mure]], ostad hobuse, saad hoole.
* [[Võõras]] hobune, oma [[piits]], võib hästi sõita.
** "[[Eesti]] [[vanasõna]]dvanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]sTartus, 1929
 
==Välislingid==