Külm sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
* [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikides]] kalduvad paljud iseäranis romantiliseks pidama [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid aastaid - seda helesinise [[süütus]]e aega, kui kõik kinnitasid, et Ameerika on suur ning igal [[perekond|perekonnal]] on kindel toitja, uusimad kodumasinad, üle keskmise [[laps]]ed ja [[elu]] paistab nagu läbi [[roosa]]de [[prillid]]e. Tegelikult tähendas külma sõja [[aeg]] lakkamatut ärevust, milles [[fašism]]i hiilivale [[vari|varjule]] laskus veelgi tumedam [[pilv]]. Aatomikatsetuste tagajärjel tuvastati minu teismeliseaastail väikelaste [[hammas]]tes looduslikust viiskümmend korda kõrgem [[radioaktiivsus|radioaktiivse]] elemendi [[strontsium]]-90 tase. Sõna otseses mõttes igas [[linn]]as oli [[tsiviilkaitse]]ülem, kelle nõudmisel ehitati tagaaeda tuuma[[varjend]]eid, kuhu tuli varuda [[konserv]]toitu, "Monopoli" lauamänge ja [[sigaret]]te. Suurlinnade lastele jagati metallžetoone, millesse oli löödud nende [[nimi]] - tuvastamiseks, kui peaks juhtuma see kõige hirmsam.
** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 10
* [[NATO]]-l on 70-aastane, isegi natuke pikem, 100-protsendiline õnnestumiste rida. Ta pole mitte kunagi ebaõnnestunud oma liikmete kaitsmisel, ka mitte külma sõja ajal.
** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
* [[Oxford]], see 1960.-1970. aastate linn, milles ma üles kasvasin, asus raudsest eesriidest päris kaugel. Aga samal ajal oli see külma sõja eesliin. [[John Lucas|Minu isa]] oli üks vähestest Oxfordi filosoofidest, kes võtsid asja otsustavalt ette ja riskisid oma vabadusega, et toetada tagakiusatud kolleege toonases [[Tšehhoslovakkia]]s. Ma mäletan elavalt, kuidas isa valmistus 1981. aastal seal põrandaaluseid loenguid pidama. Need toimusid haigla katlaruumis, sest akadeemiline seltskond li pärast seda, kui nad olid keeldunud parteiliini järgimast, sunnitud töötama kojameeste ja katlakütjatena. Isa oli kaasa võtnud koopiaid tekstidest, mida seal saada ei olnud: kreekakeelsed uue testamendi ja [[Platon]]i "Riigi". 1348. aastal rajatud [[Karli ülikool]] oli ainult pisut noorem kui tema enda Mertoni kolledž (1264). 1948. aastal oleks igaüks, kes oleks öelnud, et kavatseb Platonit salakaubana Prahasse toimetada, leidnud vähest uskumist, teda oleks peetud veidrikuks.
** [[Edward Lucas]], "Praha asub Viinist läänes" Postimees, 26. mai 2010, lk 14
* Tänases [[Ida-Euroopa]]s koosneb kogu [[Karl Marx|Marxi]]-kujutelm ainult [[eelarvamus]]test. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas [[totalitarism]]i, rajas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], kutsus esile külma sõja ega mõistnud [[kapitalism]]i hiilgavat [[tulevik]]ku. Marx keelas ära moodsa [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e, hävitas [[eraomand]]i, asutas ühe partei [[diktatuur]]i, korraldas ulatusliku [[genotsiid]]i, ehitas [[vangilaager|vangilaagreid]] ja lõi [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] käigus tohutu [[sõjatööstus]]e. Lühidalt, kogu Marxi pärandi [[ajalugu]] on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda.
** [[Hasso Krull]], "[https://www.vikerkaar.ee/archives/22936 Muljeid manifestist]" Vikerkaar, mai 2018
| |||