Ader: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
* Ja usu või ära usu, aga ükskord saabuski selline [[hetk|moment]], kus Must oli adra ette rakendatud. Õigem oleks öelda, et ader oli talle taha rakendatud. Iga kord, kui me [[hobune|hobuse]] adra ette vedasime ja elavalt nõu hakkasime pidama, mida nüüd tuleks teha, astus Must adra eest ära ja hakkas [[rohi|rohtu]] krõmpsutama. Lõpuks sidus Roosimemm hobuse ohjepidi aia külge kinni ja kolm nooremat inimest - vanaema, Heleene ja mina - lohistasid adra talle taha. (lk 45)
* Uljas Must jõudis vao otsa. See, mis vaost järele oli jäänud, tuli nüüd küll ümber nimetada, aga meil ei olnud ei aega[[aeg]]a ega tahtmist arutada, mis nime talle anname, kas songermaa või [[ülesküntud uudismaa]] või valesse kohta rajatud kuivenduskanal.
:Must jõudis vao otsa - ja mis siis? Ta sööstis otsustavalt, sammu aeglustamata, läbi [[nõges]]epadriku ja nõtkete [[paju]]okste. Ader lohises mööda maad, hüples ja jättis järele mustava vao, nii sirge ja ühtlase nagu [[joonlaud|joonlauaga]] tõmmatud. Ainult et [[kartul]]eid seal ei kasvanud, kartuli[[põld]] oli juba mõni aeg tagasi lõppenud ja see paik ei vajanud üldse mingit harimist. (lk 46)
* [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus", 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006