Erinevus lehekülje "Käimla" redaktsioonide vahel

Lisatud 822 baiti ,  11 kuu eest
resümee puudub
 
 
* Kui ma siiski ukse avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. MarmorpinkidelMarmor[[pink]]idel piki seina[[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis[[marmor]]pingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda.
* [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80-81
 
* Kuna kemmerg sisenes [[eesti kultuur]]i üsna hiljuti, valitseb teatav peataolek, kuhu selline veider [[objekt]] paigutada. Teda võib leida peaaegu kõikjalt: on majapidamisi, kus keset õue seisev käimla varjutab oma pompöössusega kõik teised hooned, ta võib asuda [[maja]] eeskojas, mõne kõrvalhoone räästa all, [[saun]]a taga, [[mets]]a servas, aianurgas - ühesõnaga, kus iganes. /---/
:Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must [[auk]], mis [[aegruum]]i kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/ lk 187
* [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", lk 187
 
* Tõepoolest, "Loreida" keeras end ilusasti välja. Kuid just siis, kui ta hakkas võtma viimase võimaluseni paremale pardale keeratud rooli sunnil elegantset kaart paremale, Tallinna lahe poole, kallutas [[laev]]a nina tagasi juhuslik [[tuul]]epuhang ja "Loreida" liverpoom sihtis otse vastaskail olevat puust sadamakemmergu [[uks|ust]].
:"Rool paremale!" kisendas Timofei hirmsa häälega[[hääl]]ega.
:"On rool paremale!" vastas Mare.
:"Rohkem rool paremale!" hüüdis Timofei.
:"Liverpoom läheb peldiku!“ hüüdis Timofei.
:"On: liverpoom peldiku!" vastas Mare nii, nagu ta oli kuulnud vastavat roolimadruseid vahitüürimeeste korraldustele suurtel laevadel.
:Kuid rohkem käsklusi ega vastuseid enam ei tulnud. Kostis laudade ragin, pinguletõmmatud vandi kaeblik [[laul]] ja "Loreida" kaugele etteulatuv liverpoom tungis sisse ühiskondliku ehituse uksest. Samal ajal hakkas "Loreida" uuesti rooli kuulama, keeras end paremale ja tugev liverpoom tõstis laeva inertsi tõttu ühiskondliku hoone tema vundamendilt.
** [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", 3. peatükk. Rmt: "Hea meremeeste Hoidja". Tallinn: Eesti Raamat 1972, lk 284
 
 
* Meie kemmerg andis alevis tooni sanitaarnõuete poolest. /---/ Igal [[maja]]l oli õuekemmerg, alates räämas ja kägisevatest hüttidest kuni päris nägusate hooneteni, mille seas meie oma oli kahtlemata üks parimaid. Sestsaadik kui kemmergud haruldaseks jäid, on nende üle aastaid palju nalja heidetud, aga mingid naeruväärt ehitised need ei olnud ja nõudsid tublisti hoolt, et neist häbiplekki ei saaks.
:Peale tolle eraldi hügieenitempli oli meil majas veel [[haigus]]e korral kasutamiseks mõeldud keemiaklosett, mis aga läks käiku haruharva, sest see kippus niivõrd tõrkuma ja haisu ajama, et vaid masendas niigi õnnetut haiget.
* [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 17
 
 
* Kuna kemmerg sisenes [[eesti kultuur]]i üsna hiljuti, valitseb teatav peataolek, kuhu selline veider [[objekt]] paigutada. Teda võib leida peaaegu kõikjalt: on majapidamisi, kus keset õue seisev käimla varjutab oma pompöössusega kõik teised hooned, ta võib asuda [[maja]] eeskojas, mõne kõrvalhoone räästa all, [[saun]]a taga, [[mets]]a servas, aianurgas - ühesõnaga, kus iganes. /---/
:Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must [[auk]], mis [[aegruum]]i kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/ lk 187
* [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", lk 187
 
 
 
<poem>
Kussa [[ajaleht|päevaleht]] kelgib:
[[haridus]] nii-nii suur.
Haridus pole peldik,
 
 
* Isegi kõige tavalisemas tundmatus peldikus võisid peituda pisemat sorti koledused, näiteks herilasepesad, suured [[ämblik]]ud, salapärased sahistajad katuse[[katus]]e all ja kord, ühel eriti karmil [[talv]]el, koguni väike talveunes [[karu]], kes kogu perel ägedat kõhukinnisust põhjustas, kuni neil lõpuks õnnestus teda veenda heinaküüni ümber kolima. Nõia peldikus võis olla mida iganes. (lk 22)
 
* "Tegelikult kasutaksin ma heameelega teie peldikut," ütles Esk.
 
* "Tagasihoovav tualett?"
:"Muguvastased vembumehed," ütles härra Weasley kulmu kortsutades. "Möödunud nädalal oli meil [[kaks]], üks Wimbledonis, [[üks]] Elephant and Castle'is. Mugud tõmbavad hoovast, kuid selle asemel, et kõik kaoks - noh, sa oskad kujutleda. Nad vaesekesed muudkui kutsusid neid - ''torujurasid'', nii see vist minu meelest on - tead küll, need, kes torusid ja muid asju parandavad."
* [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Fööniksi Ordu". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2003, lk 136
 
 
 
* '''KEMPS.''' Kemps on kõige väiksem ruum terves korteris[[korter]]is, aga ega ta sellepärast veel kõige üksildasem pole. Alailma kostab kempsu poolt vee kohinat: keegi on kempsus ja tõmbab vett. Kempsu kasutavad kõik, aga juttu tehakse tast vähe. Kempsu nimegi pole viisakas suhu võtta. Kemmerg ja peldik kõlavad küll veel hullemini. Kõige peenem oleks öelda tualett, aga kuidas sa ütled. Ehk ongi viga selles, et kempsule pole päris õiget nime leitud. Kui see kord välja mõeldakse, võib ehk kempsustki sama vabalt rääkida kui vannitoast või [[köök|köögist]]. Ega kempsul pole teiste ruumide ees häbeneda miskit.
* [[Tiia Toomet]], "Kodused asjad", Tallinn: Eesti Raamat, 1987