Viies osaline: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
* Sellest ajast olen püüdnud heatahtlikult suhtuda inimestesse, kes ükskõik mille poolest on väljapaistval kohal; me määrame neile rolli ja kõige õigem on neid vaadelda kui [[osatäitja]]id, ilma et püüaksime neid umbusaldada teadmiste põhjal nende lavatagusest [[elu]]st - kui nad vaid ise seda keset [[lava]] ei tiri. (lk 86)
* Ma kiindusin [[ajalugu|ajaloosse]] sügavalt. Erialaks valisin ta seetõttu, et olin sõjapäevil tundnud, kuidas jõud, mille üle mul pole mingit [[võim]]u, kasutavad mind [[eesmärk]]idel, millest ma midagi ei taipa. (lk 109)
* ... tema silmis seisnes elu [[tegelikkus]] välistes [[asi|asjades]], samal ajal kui minu ainuke [[tegelikkus]] oli vaimne - [[mõistus]]lik, nagu ma kujutlesin tollal, kui ma polnud veel aru saanud, milline julm irvhammas ja nurjatu isand võib olla intellekt. (lk 113)
* Boy kujutas endast [[džäss]]iajastu täiuslikku [[näidis]]t, lausa [[Scott Fitzgerald]]i romaanikangelast. Talle oli kogu tema elu jooksul iseloomulik, et pidevalt kujutas ta endast millegi [[täiuslikkus|täiuslikku]] näidist, mille keegi teine oli tuvastanud ja määratlenud. (lk 113)
* Issand, kui kole aeg on [[noorus]]! Nii vägevalt tundeid ja nii kesiselt aimu, kuidas neid taltsutada! (lk 114)
* Kui poisile pole head [[õpetaja]]t võtta, laske tal rinda pista mõne hingelt vigasega või eksootilise soss-sepaga, aga ärge määrake talle lihtsalt halba [[igavus|igavat]] õpetajat. Eks selle poolest olegi erakoolid riigikoolidest üle, et seal võib õpetajaskonna sekka sokutada paar haritud [[hull]]u, ilma et peaks end kellegi ees õigustama. (lk 124)
15. rida:
* [Preester Regan:] Teid tarku ja kujutlusvõimelisi mehi on palju, kes tahavad [[katoliiklus|emakirikuga]] flirtida, aga ma kinnitan teile, et ta ei ole flirtija daam. Teile meeldib romantika, kuid iket te ei kannata. (lk 137)
* Maja haises desinfektsiooni järele, ent [[lõhn]]ade seas oli eksimatult ülekaalus too [[meeleheide|meeleheitehõng]], mida nii sagedasti on tunda [[vangla]]s, kohtusaalis ja hullumajas. (lk 164)
* Poistel lähevad [[silm]]ad pungi, kui nad avastavad, et ma tõepoolest oskan lugeda [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]es, aga neile tuleb kasuks teada saada, et nood [[keel]]ed on olemas ka väljaspool klassiruumi; mõni kolleeg vaatab mu [[raamat]]uid muiates ning paar tõsimeelset [[eesel|eeslit]] on levitanud kuulujuttu[[kuulujutt]]u, et "ma lähen üle Vatikani rüppe"; vana Eagles (kaua enne Teie aega) võttis oma kohuseks hoiatada mind [[Rooma]] metsalise eest ja küsis retooriliselt, kuidas ma ometi võin "paavsti seedida". Sestsaati on miljonid seedinud [[Hitler]]it ja [[Mussolini]]t, [[Stalin]]it ja [[Mao Zedong|Maod]] ning meie oleme seedinud mõnd demokraatlikku juhti, kes tuli alla neelata erilise isuta. [[Paavst]]i seedimine on nendega võrreldes tühiasi. (lk 165)
* Ma paistsin olema ainuke endale tuttav isik, kellel pole [[plaan]]i, mis tõstaks maailma jalule ja pühiks [[pisar]]a igast silmast. Mõni ime, et ma end omal maal võhivõõrana tundsin. (lk 168)
* Pärastlõunaste kõhkluste ja etteheidete kiuste jäin kindlaks oma arusaamale, kui ebamäärane see ka ei olnud, et iga [[teadmine|inimteadmiste]] või [[teooria]] või [[usk|usu]] tähtsa kogumi tõsine uurimine, kui see on ette võetud kriitilisel, aga mitte õelal meelel, avaldab lõpuks mingi saladuse, mingi jääva väärtusliku pildi elu olemusest ja inimese tõelisest eesmärgist. (lk 169)