Kõrgus: erinevus redaktsioonide vahel

oma hinge kõrguse [[tund|tunnil]]:

kes· leidis kõrgema jumala[[jumal]]a -

ja põlvitas südame[[süda]]me sunnil -

see põlvitas pühal minutil[[minut]]il

Mis otsis ta kaugetel randadel[[rand]]adel,

Maga nõnda, kui magab üks [[ingel]], kes valvajahooled

tema [[tiivad]] on laotunud tähtil[[täht]]il [[öö]] virvete vees,

aga suletud silmi[[silm]]i ees Jumala välkude[[välk]]ude nooled!

* ... silmapiir ei varja mitte ühtegi [[kõrgus]]tkõrgust: kõik - iga kõrgem [[puu]], iga kella[[torn]] - paistab selgelt. Kõrget - silmapiir - ei varja. Nii ka meid ([[unustamine|unustusse]] vajunuid, tahaplaanile tõugatuid) kunagi avastatakse: meie õigused taastatakse.

On [[kõrgus]] [[piir]]id kaotanud ning sesse

nüüd kohisedes voolab iga [[puu]].

ligi maad ja varja kehaga[[keha]]ga.

Kaasas [[vikat]] nii ta tuleb põrgust[[põrgu]]st

ja su kokku riisub rehaga[[reha]]ga.

* Iga kord aga, kui Joonas siit üle käis, siis mõtles ta, et kui tema kukuks, [[täiskasvanu]] juba, vähemalt pikkuse ja kaalu poolest, siis saaks ta kindlasti [[surm]]a. Samas tundus see nii võimatu. Ta hoidis rööpaotstele needitud käsipuust tugevalt kinni, tema [[käed]] olid paigal, ta jalad astusid õigesti, ta ei olnud liiga uljas, aga ta ei kartnud ka üldse [[kõrgus]]tkõrgust. Miks peaks ta kukkuma? Kilekott [[vein]]ipudelitega segas veidi, seda küll. Aga võibolla see on alati nii. Sa oled nii kindel, kõik tundub loomulik ja ettearvatav ja siis sa ikkagi kukud. Nagu [[unenägu|unenäos]], aeglaselt, täis üllatust, et selline asi on juhtunud. Nagu siis, kui [[talv]]el on kõnnitee [[jää]]s ja [[jalg]] libiseb. Kukud selili, abitult, mitte midagi ei suuda teha. Kas siit [[torn]]isttornist oleks samasugune tunne kukkuda?

* Piirates [[eesti kirjanduse]] aja üksnes eestikeelse kirjasõna ajaga, jäävad arusaamatuks eesti kirjanduse kiired tempod XX sajandil ning tema tippude kõrgus. Mõnikord võib tekkida tunne, et [[eestlased]] astusid XX sajandisse otse [[mets]]ast, sest midagi esteetiliselt alustrajavat [[eesti keel]]es varem ei olnud. Kuid eestlased ei tulnud metsast, [[põld|põllult]] ja rahvaluule rüpest, nad tulid ka baltisaksa kultuurist.